Heaolu riikide võrdlev analüüs (1)

Heaolu riikide võrdlev analüüs
Tallinna Tehnikagümnaasium
Ühiskonna õpetus
Silver Kalmus
12.a
14.12.12
Heaoluriikide võrdlev analüüs
Alustuseks mainiksin ära üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused:
1) Vaesuse leevendamine
2) Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
3) Aktiivne kodanikuühiskond
4) Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel
5) Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine
Inimõiguste kaitse
6) Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid
7) Kodanike võimekkus tulla oma eluga toime
8) Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi rahastamsieks on progressiivne tulumaks
Heaoluriik ja ühiskond on laialdaselt mõistetavad terminid. Heaoluriigi võib jagada kolme  kategooriasse: liberaalne, sotsiaalne ja konservatiivne. Olenevalt inimese maavaatest on aru saam neist erinev.
Mina, kui väga sotsiaalsete vaadetega inimene näen, et sotsiaalne heaoluriik on see, mis toimib tõelises heaolus. Ehk sotsiaalne heaoluriik. Kui aga küsida mõnelt liberaalilt, milline on tema jaoks heaolu ühiskonna mudel kirjeldaks ta midagi väga erinevat minu aru saamast.
 
Võib ju vaielda selle üle, kas Eestis toimib heaolu ühiskond või mitte. Teoreetilisel kuulub Eesti heaoluriikide hulka, just nagu kõik euroopa liidu riigidki. Kuid kui vaadata statistikat siis on Eesti väga kehvas seisus. Võrreldes Eestit Taani või Rootsiga siis on näha, meil on sotsiaalkulude osakaal riigis pea kaks korda väiksem, kui neil. Üleüldiselt on Eesti selles arvestuses häbiväärselt madalal kohal. Tundub, et sotsiaalhüvitiste kärpimise teel viiaksegi Eesti 5 rikkaima euroopa riigi hulka. Kuigi tõesti võrreldes Eesti riiki mõne Lõuna Aafrika vabariigiga siis meil läheb siin tõesti hästi. Aga see ei ole mingi näitaja kui võrrelda ennast kolmandamaailma riikidega ja tunda enda üle uhkust .
 
 
Võib-olla üks parimaid näiteid sellest, et Eesti alles pürgib tõelise heaoluriigini on hiljutu toimunud majandussuruti, millest riik siiani toibub. Mis toimus sellel ajal Eestis; inimesi vallandati, paljud pered jäid ilma oma toetustest ning pidid ots otsaga välja tulema sellest raskusest. Üldiselt kannatas kogu riik. Võrreldes seda sama aega aga Taaniga, kus sotsiaalne heaolu on väga kõrge, seal ei olnud majanduslangus tava elus tundagi. Selle asemel, et inimesed oleksid kaotanud oma töö, vähendati lihtsalt nende töökoormust. Selle tulemusena jäi inimestele püsivsissetulek ja sotsiaalne kindlustatus. Majanduslangus on küll ekstreemne näide, kuid sellistes olukordades on näha riigi kõik plussid ja miinused.  Ka Soome ning Saksamaa on meie löhedased heaoluriigid, kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud, kuid me peame arvestama ,et me oleme saanud oma heaolu ehitada üles väga lühikese ajaga võrreldes muu Euroopaga ning see areng on olnud isegi meeletult kiire ja riiklike probleeme ei ole võimalik lahendada üleöö.
 Võrdlengi meie heaolutaset meie poliitilise liitlase Taanlastega.
Taani on muidugi oma heaoluriiki arendanud ja täiuslikkuseni viinud aastaid kauem kui Eesti.
1) kõrge elatustase keskmise eestlase elustandart on suhteliselt igal inimesel on :kindel elukoht auto,arvuti, telefonid jne..-päris hea võrreldes   näiteks arengu maadega Keskmise taanlase elatustaset iseloomustavad samad heaolumärgid:elukoht, auto, arvutid , telefonid jne... Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon , mis on ka tahes-tahtmata ebameeldiv .Kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul-see on ka suur faktor miks just skandinaavia riikidesse on suur sisseränne, Eestisse aga mitte.
2) Sotsiaaltoetused:
Eestis on suhteliselt suured toetused võrreldes Ida- Euroopa riikidega-kindlad pensionid, peretoetused , tasuta koolitoit põhikoolis jpm. miinuseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Tasuta arstikohtade asendusel on tekkinud palju eraettevõtteid mis tegelvad samuti inimestega, kuid see on juba tunduvamalt kallim variant.
Taanis sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Kindlasti oleme me kõik, kes kuskil soojal maal puhkamas oleme käinud suurel hulgal Soome, Rootsi kui ka Taani eakaid elu nautijaid.Näiteks Taani pensionid on unistuseks nii mõnelegi eestlasele. Juba aastase tööga Taanis , teenib eestlane endale 1/3 suuruse lisapensioni. Seepärast näeme just põhjamaa riigi pensionäre oma vanaduspõlve rohkem veetmas soojadel maadel kui Eesti või näiteks Läti pensionäre
3) pool avaliku sektori kulutustest sotsiaalsfäärile
Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.
Taanis saavad kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest sotsiaalhüvesid. Heaolusüsteemi puuduseks saab pidada ühe Taanis töötava eesti arsti tegevusel, et tal soovitatakse mitte nii palju tööd teha, sest see näitab halvas valguses Taani arstide mugavust, mitte olla efektiivne. Kui puudub võrdlusmoment, saab põhjendada kergemini suurt ajakulu teatud tegevustele.Eesti seevastu ei suuda seda kriteeriumit täita ning paigaldab umbes 1/3 vajalikust summast sotsiaalsfääri. See kajastub ka arstide ning paljude ametnike suundumises Skandinaaviasse ja teistesse Lääneriikidesse.
Lõpetuseks tooksin tsitaadi, mida on öelnud vägagi tuntud Taani-Eesti Kaubanduskoja nõukogu esimees Jens Christiansen” Eesti maksusüsteemi mudel on osutunud aegade jooksul õigeks(meie sarnaseks), kuid Eesti pole siiski veel heaoluriik, seevastu olete te selle ülesehitamiseks õigel teel”