Millised on heaolumajanduse positiivsed ja negatiivsed jooned (0)

Millised on heaolumajanduse  positiivsed  ja negatiivsed  jooned
Heaoluühiskonna mõiste on tänapäeva maailma iseloomustamisel olulisel kohal. Riikide valitsused püüdlevad eesmärgi poole muuta enda ühiskonna funktsioneerimine efektiivsemaks tagades oma kodanikele nii sotsiaalse kui ka majandusliku turvalisuse. Esikohal on inimene, tema vajadused ja soovid. Heaoluühiskonda iseloomustab olukord, kus riik hoolitseb enda kodanike eest erinevate toetuste ning turvasüsteemide kaudu, et tagada ühiskonna jätkusuutlik areng ning inimestele võimalus edukalt oma eluga toime tulla. Heaoluühiskonna toimimiseks on vajalik efektiivne majandussüsteem ning tasakaal riigikorras ja majanduses.
Ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamiseks peab riikides olema saavutatud nii stabiilne majanduskasv kui ka rahulolu tagamine riigi kodanikele. Tänu teaduse ning tehnoloogia arengule on inimestel suuremad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks. Materiaalsed elamistingimused määrab sissetulek, elamumajandus ja töökoht. Selle kõik saab inimene endale ise luua. Siinkohas on kindlasti tähtsal kohal haridus . Üldine heaolu ning sotsiaalne turvatunne on üks tähtsamaid elukvaliteedi näitajaid. Elukvaliteeti mõjutavad väga paljud tegurid, milleks on töö-ja pereelu, kogukond , turvalisus, keskkond, valitsemine, kodanikkond ja subjektiivsene heaolu. Väga tähtsaks elukvaliteedi osaks on ka haridus . Heaolumajanduse valem tuleneb võimalikult palju head haridust võimalikult paljudele . Tänapäeva globaliseeruvas maailmas toimub sissetulekute diferentseerumine sõltuvalt haridusest. Mida parem on haridud, seda väiksem oht on olla töötu ja vaene.
Heaolu kindlustab neli ressurssi, milleks on loodusvara, majanduslik kopital, inimkaptal ja sotsiaalne kapital . Maailmas toimuvad muutused, riikide majanduslik ning sotsiaalne areng ja globaliseerumine mõjutavad pidevalt heaoluühiskondade arengut.
Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse inimeste füüsilist, sotsiaalset ning vaimset tervist ehk seda, kas elatakse täisväärtuslikku elu. Heaolu on võimalik saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise teel.
Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu . heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad. Arvestatud on nii objektiivsete kui subjektiivsete heaolu aspektidega, sest oluline pole mitte ainult see, millised on tegelikud elamis - ja töötamistingimused, vaid ka see, kuidas inimesed ise oma elukvaliteeti tajuvad ning hindavad .
Healolumajanduse negatiivsed jooned jäävad kindlasti alla positiivsetele omadustele. Aga negatiivsed jooned ei saa ka olematuks jääda. Riikide valitsused peavad üldisi ühiskonna arenguseaduspärasusi arvesse võttes kujundama riigi majanduspoliitika nii, et tagatud oleks riigi kodanike vajadused ja lubatud garantiid . Näiteks Euroopa vananev ühiskond toob valitsuste ette uued mured. Kust võtta rahaline kate vananevale elanikkonnale? Pensionid , sotsiaalsed tagatised ja muu seonduv nõuab üha suuremaid rahalisi ressursse. Pensioniea pikendamine on üks võimalus probleeme leevendada. Selleks aga, et vananev elanikkond oleks ka kõrges eas töövõimeline, elurõõmus ja aktiivne, tuleb panused teha juba palju varem. Tervislikud eluviisid , tasakaalustatud töö ja puhkus, eneseteostus ja elukestev õpe, terve ja turvaline elukeskkond on vaid mõned märksõnad inimeste heaolu kujundamisel, mis saaks tagada hea tervise ja töövõime ka kõrges elueas. Mingi piirini saab toetada riik, kuid sealt edasi peab tegutsema oma tervise nimel inimene ise.
Majandusteooria järgi oodatakse valitsuse sekkumist majandusse ainult kolmes valdkonnas. Esiteks peab valitsus leevendama tulude ebavõrdsust. Selline on tänapäevane heaoluühiskonna seisukoht. Keegi jääb ikka turumajanduse hammasrataste vahele, keegi on alati vaene. Õhtumaine humaansusest kantud ideoloogia ei luba vaesest üle astuda. Teda tuleb abistada. Millisel määral, see on muidugi iseküsimus.Teiseks peab valitsus seisma hea selle eest, et konkurentsi oleks palju ja monopoli vähe. Monopol kontrollib tootmismahtu ja selle kaudu hinda. Enamasti lõpeb see sellega, et monopol müüb liiga vähe ja liiga kallilt. Eriti kehvasti on lood siis, kui monopol satub pakkuma elutähtsat kaupa, näiteks joogivesi või elekter . Konkurents surub hinna alla ja sunnib tarbijast hoolima. Kolmandaks valitsuse funktsiooniks on pakkuda nn üldkasulikke kaupu, nagu näiteks tänavavalgustus või välispoliitika. Nende tekitamisega turule jääb erasektor hätta. Lisaks peab valitsus reguleerima teatud kaupu nagu viin või haridus, mida vastasel korral oleks turul ebaõige kogus.