Rahvastikuprobleemid (0)

RAHVASTIKUPROBLEEMID

1.Sissejuhatus

2.Euroopa rahvastiku probleemid ja selle reguleerimismeetodid

3. Rahvastikuprobleemid Eestis

4. Aasia ja Aafrika rahvastikuprobleemid

5.Kokkuvõte ehk mis saab aastaks 2100?

6. Kasutatud allikad

Sissejuhatus

Maal rahvastikuarv kasvab pidevalt. Tänaseks on see tõusnud tasemele , kus rahvahulk mõjutab otseselt looduskeskkonda, elukeskkonda ning tekitab sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme ka neis piirkondades, mis ei ole ülerahvastumisega otseselt seotud. Maailm on jagunenud rahvastikuprobleemide seisukohalt vaadatuna kaheks. Ühes maailmaosas, kus rahvahulk ületab igasuguse kandevõime ja taluvuspiiri, töötatakse välja ja rakendatakse meetodeid , kuidas rahvaarvu kasvu pidurdada . Teises maailmaosas, kus valitsevad arenenud riigid ning rahvastikuarv väheneb, luuakse võimalusi, mis soodustaksid ja julgustaksid naisi rohkem sünnitama.
Kui vaadata asja globaalselt tasandilt, siis on rahvastiku vähenemine hea märk. Ühel pool on limiteerivaks rahvaarvu teguriks keskkond ja ressursside puudus, teises kohas aga kultuurilise ja rahvusliku identiteedi säilitamine. Rakendatud lahendusi ja nende tulemuslikkust arvesse võttes argumenteerin erinevate rahvastikuprotsesside stsenaariumite tõenäosuse teemal aastaks 2100.

Euroopa rahvastiku probleemid ja selle reguleerimismeetodid

Euroopa Liidus elab 2007. aasta andmetel 495 miljonit inimest, hõivates maailmas kolmanda koha pärast Hiinat ja Indiat, isegi maailmavalitseja rollis olevas suures USAs elab vähem inimesi, kui Euroopa Liidus. Euroopa Liidu pindala on vähem kui pool Ameerika Ühendriikide pindalast, kuid selle rahvaarv on üle 50% suurem. Sündide arv ELis väheneb ja eurooplased elavad kauem. Euroopas oli rahvaarv 1995. aastal 728 miljonilt. Eurooplaste arv on kahanemas ning selleks on peamised põhjused poliitilised ja majanduslikud – rahvastik on arenenud, haritud, püütakse rohkem keskenduda heaoluelule kui laste kasvatamisele. Rahvastiku vähenemisega tekivad uued probleemid – tööjõu puudus, vananeva rahvaosa ülalpidamine, kõrgemad maksud , rohkem kohustusi jms.
Inimeste oodatav eluiga Euroopa Liidus pikeneb. 1960. aastal sündinute oodatav eluiga on meestel umbes 67 aastat meestel ja naistel 73 aastat. 2004. aastal sündinud laste puhul on meeste oodatav eluiga ligikaudu 76 aastat ja naistel 82 aastat. Lastearv peres jällegi väheneb, kui 1960. aastal oli lastearv üle 2,5 lapse naise kohta, siis 2004. aastaks oli sündide arv ühe naise kohta langenud alla 1,5. Noorte kahanev osakaal Euroopa Liidus tähendab ka tööealise elanikkonna vähenemist. Samas peab kahanev tööealine elanikkond toetama pensionäre, kelle hulk pidevalt kasvab. Töötava elanikkonna suurendamiseks kasutatakse Euroopas erinevaid lahendusi: tööealise elanikkonna tööhõive, pensioniea ja naiste tööhõive suurendamine , töötajate oskuste täiendamine elukestva õppe programmide kaudu ja oskustööliste sisserände toetamine , peetakse kasulikuks ka kõrgemat iivet . Aga kas meil on ikka lapsi juurde vaja? See ju kaotab igasuguse Aasias edukalt rakendatud taktikate tulemuslikkuse. On välja toodud seletusi rahvaarvu suurendamise vajaduseks , nt et suurem rahvastiku tihedus on seotud kiirema majandusliku arenguga ning suurem rahvaarv võib aidata toime tulla ka ressursside nappusest tingitud probleemidega. See aga ei tee olematuks ruumipuudust Maal, kui suurendada rahvaarvu, siis tahes tahtmata tekib ressursipuudus. Suurema rahvamassi puhul on järgmisi Einsteine küll suurem võimalus leida, kuid nende innovaatilised lahendused ressursside kasutamisega kokkuhoidlikumalt toime tulla võivad siis juba olla hiljaks jäänud.

Rahvastikuprobleemid Eestis

Põlevkivitööstus on Eesti suurim loodusvarade kasutaja ja jäätmete tekitaja. Kuna
põlevkivikaevandused ja põlevkivi kasutavad ettevõtted asuvad põhiliselt Ida– ja Lääne– Virumaal, siis
põlevkivikasutamisega kaasnevad heitmed ja loodusvarade kasutamine avaldavad negatiivset mõju just
nende maakondade keskkonnaseisundile ja siin elavate inimeste tervisele.
Rahvastiku vähenemine Ida– ja Lääne–Virumaal
Aastatel 1989–2006 vähenes kogu Eesti rahvastik (1 570 599…1 344 684 elanikule) 14,4% võrra.
Samal perioodil vähenes Ida–Virumaa rahvastik (221 807…172 775 elanikku) 22,1% võrra ja Lääne–Virumaa rahvastik (79 767…66 186 elanikku) 17,0% võrra . Rahvastiku vähenemine oli tingitud sündimuse suurest vähenemisest 1990-aastatel, samuti olulisest mitte-eestlaste väljarändest 1990-
aastate algul. Ida– ja Lääne–Virumaa rahvastiku olukorda iseloomustavad samad probleemid, mis Eestit tervikuna . Toimub rahvastiku vähenemine ja vananemine. Käesolev rahvastikuanalüüs põhineb 2000–2006-aastate statistilistel andmetel. Vaadeldaval perioodil vähenes Eesti rahvastiku koguarv 2% võrra. Ida–Virumaa rahvastikku iseloomustab samal perioodil kaks korda suurem vähenemine: kogu Ida–Virumaa rahvastik vähenes 4% võrra. Põlevkivimaardla linnaelanikkond vähenes keskmisest enam Jõhvis ja Kiviõlis. Valdadest tõstatub olulise elanikkonna vähenemisega (18%) esile Lüganuse vald.
Joonis 1. Rahvastiku vähenemine Ida–Virumaal 2000–2006 [1]

Aasia ja Aafrika rahvastikuprobleemid

Indias elab 2008. aasta andmete põhjal 1,1 miljardit inimest. Indias sünnib iga päev 42 000 last ja meditsiiniline registripidamine on nõrgal järjel. Osade hinnangute põhjal jõuab India rahvaarv järgmise 50 aastaga 1,5 miljardini ja edestab Hiinat, kui rahvastikukasvu ei õnnestu pidurdada (India rahvaarv jõudis miljardini aastal 2000. Kui hetkel elab maailmas üle 6 miljardi inimese, siis 2050 . aastaks eeltatakse elanike arvu Maal tõusnud juba 9,3 miljardi inimeseni ning 99 % kõigist rahvaarvu tõusudest leiab aset vaesemates riikides, samas kui arenenud riikide rahvastik väheneb aeglaselt, aga kindlalt (2050. aastaks on India suurima rahvaarvuga riik maailmas).
India rahvaloendus on näidanud, et 35 % India elanikest ei oska lugeda ega kirjutada (India rahvastik kasvab kõige kiiremini, 2004). Sellise olukorra puhul on selgelt näha probleem – rahva haritus , sellest omakorda tulenevad sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid riigis, kuid eelkõige antud kontekstis on suurimaks ohuks inimeste paljunemise jätkumine. Puudub piisav meditsiiniline valmisolek, puuduvad meetmed ja oskus sündimuse korrigeerimiseks (rasestusmisennetus) ja optimaalse rahvaarvu säilitamiseks. Mainitut arvestades võiks eeldada, et rahvaarv Indias tõuseb hoogsalt ja veel kaua. Samas ei saa siinkohal unustada haiguste levikust tingitud epideemiad ja keskkonnaresssursside kvaliteedi ja kvantideedi tugevat langust, mis omaltpoolt korrigeerib iivet languse suunas.

Kokkuvõte ehk mis saab aastaks 2100?

Loodusressursside defitsiidi puhul ja rahvaarvu tõusu koostoimel võivad tekkida konfliktid maa- ja loodusvarade ning puhta vee pärast, neid konflikte võidakse „lahendada“ sõdade ja muude radikaalsete meetoditega.
Huvitav tähelepanek on see, et mitte ükski prognoos ei räägi rahvaarvu vähendamisest, vaid räägitakse kasvukiiruse pidurdamisest. Nende ennustuste järgi ootaksid meid ees ainult mustad stsenaariumid ehk siis rahvaarv kasvab jätkuvalt, loodusressursid kahanevad kiiresti, mis kunagi toob endaga kaasa paratamatu inimpopulatsiooni languse. Kas see juhtub aastaks 2100, on raske ennustada. Arvan, et selleks ajaks oleme seisus „inimene vs keskkond“, kus loodusvarad on langenud sedavõrd, et rahvaarv on langemas või juba langenud. Arvan ka seda, et Hiina suudab oma rahvastiku kontrolli alla saada, arvestades sealset toimivat ühelapsepoliitikat. Aafrikas ja Indias rahvaarv tõenäoliselt väheneb, kuna haiguste levik ja joogivee puudus on elu limiteerivateks faktoriteks . Kui Euroopa samamoodi jätkab, siis aastaks 2100 on siia kogunenud erinevad rahvused , kus originaalrahvuseid on alles jäänud väga vähe
Usun, et meie endi loodud rahvastikuprotsessidel on vähe kaalu selle üle, mis meil tegelikult elada laseb – Maa, keskkond ja looduslikud protsessid. Poliitilised otsused riigi rahvahulka muuta pole muud, kui siseriiklik meetod oma ressursitarbijate hulka korrigeerida ja täita tööülesannetes kirjas olevat punkti tegeleda sotsiaalpoliitiliste teemadega. Globaalsel tasandil me pole isegi suutnud jõuda ühisele arusaamale probleemi tegelikust tuumast. Globaalsel tasandil 90 aastat ette ennustades arvan, et aastaks 2100 on inimesi Maal rohkem kui neid on täna, kuid pärast pikka rahvaarvu tõusu hakkab see langema ning aastaks 2100 on langus juba alanud.

Kasutatud allikad

http://www.postimees.ee/180804/online_uudised/142157.php
http://www.postimees.ee/100705/online_uudised/170952.php
http://www.postimees.ee/080405/esileht/valisuudised/162287.php
http://www.maailmavaade.ee/?d=hiina_uhelapse_pol ii
http://www.postimees.ee/030105/online_uudised/154101.php
http://uudised.err.ee/index.php?0541351
http://www.novaator.ee/ET/teised/pm_kas_inimesi_on_liiga_palju/
http://europa.eu/abc/keyfigures/sizeandpopulation/howmany/index_et.htm#chart3 . http://195.222.15.17/artikkel/52883
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=23048
http://uudised.err.ee/index.php?0561703
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=419836/Lisa4rahvastikuprobleemid.pdf