Euroopa demograafiline tulevik (1)

EUROOPA DEMOGRAAFILINE TULEVIK
Käesolev ülevaade on koostatud David Coleman ´i artikli „ Europe 's demographic future: determinants, dimensions, and challenges“ põhjal. Coleman´i artikel prognoosib Euroopa demograafilist tulevikku.
Artikel kirjeldab Euroopa jagunemist ja vanuselist struktuuri, annab ülevaate sõdade ja revolutsioonide põhjustatud demograafilistest muutustest ning Nõukogude ideoloogia mõjust perekonnale ja rahvastikule. Lähemalt käsitletakse Euroopa demograafiale iseloomulikke suundumusi: madal sündimus, elanikkonna vananemine , migratsioon, sh illegaalne migratsioon. Uurinud rahvastiku vananemise ja vähenemise tagajärgi Euroopa majandusele, poliitikale ja keskkonnale, tutvustab Coleman demograafilisi lahendusi rahvastiku vananemise probleemile. Vaatluse all on ka mittedemograafiliste, nagu majanduslike, rahanduslike jmt. lahenduste võimalik mõju.
Euroopa Liidul on mitu võimalikku tulevikku. Üks võimalikest, on see, et Euroopa on 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisem majandusjõud. Selline eesmärk seati Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel. Seniste suundumuste järgi pöörab Euroopa pigem põhitähelepanu sotsiaalsele kaitsele ja õigustele kui tootmisele ja mõjuvõimule. Demograafilistel protsessidel pole sealjuures kindlaksmääratud rolli. Kõrgema sündimusega maades peaks elanikkonna vananemisest tingitud probleemidega toime tulema tööjõu, pensioniea jms. reguleerimisega, ehkki majanduskasv võib seetõttu mingil määral aeglustuda. Keskmise eluea pikenemine on samal ajal ka lahendus, sest inimene on kauem aktiivne.
Pessimistlikuma variandi kohaselt suurendab jätkuv madal tootlikkus ning suutmatus mobiliseerida majanduslikult mitteaktiivset elanikkonda tööjõupuudust mõningates Vahemeremaades ning muudab vältimatuks nende riikide vajaduse veel suurema hulga migrantidest tööjõu järele. Teisest küljest võib sotsiaalsete toetuste suurendamisega parandada naiste positsiooni madala sündimusega Euroopa maades, sest ilmselt just peretoetused ja peresõbralik poliitika Põhja- ja Lääne-Euroopas on seal soodustanud sündimuse kasvu võrreldes Lõuna-Euroopaga. Ehkki Lõuna- ja Ida-Euroopas paljud naised töötavad, pole neil kodutöödes abilisi, samuti peavad nad hoolitsema eakate vanemate eest, mis Põhja- ja Lääne-Euroopas ei ole nii tavaline. Kui Lõuna-Euroopa soovib oma sündimust tõsta, peab ta võtma kasutusele uusi poliitikaid ja muutma suhtumist perepoliitikasse, mis tõenäoliselt ei juhtu väga kiiresti. Kui see toimub, kas siis võtab Lõuna-Euroopa omaks ka Põhja-Euroopa vabaabielude, abieluväliste sündide ja lahutuste taseme?
Euroopa majanduslik ja demograafiline jagunemine võib edaspidi liikuda ida suunas. Kesk-Euroopa riigid ja Baltimaad , mis nüüd on Euroopa Liidu osa, näivad tagasi saavat oma majandusliku tugevuse ja poliitilise stabiilsuse varem kui muu endine kommunistlik maailm. Neis riikides keskmine eluiga pikeneb ja sündimus kasvab, kaugemal idas toimuvad need protsessid palju aeglasemalt. Üks märkimisväärsemaid tulevikuaspekte on veel muulaste osatähtsuse kasv Euroopa rahvastikus, mis võib püsivalt muuta Euroopa ühiskondi. See sõltub eelkõige immigratsioonipoliitikast ja arusaamisest sisserändest kui lahendusest teistele demograafiliste muutuste aspektidele ning majanduslikele väljakutsetele.
2