Unistus paremast minevikust 2 (1)

Unistus paremast minevikust
Parem minevik – kas sellisele väitele võib üldse mingisugust põhja olla? Me oleme kõik individuaalsed ja meil kõigil on omad probleemid ja erinev tagataust. Meie elukohal on iseloomulik minevik ja samuti rahvusel. Muutes minevikku , muudame me ka olevikku ja ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame.
Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda. Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena.
Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksime oma minevikus teisiti käitunud. Samas elataksegi noorena enamjaolt hetke ajendil ja alles vanemana ja targemana tagasi mõeldes saadakse aru ütlusest ,,noor ja ruaml“.
Keskeas tekivad uued eluvaated ja ka uued probleemid: lapsed, mugavustahe, pensioniea kindlustamine. Põhiliseks huviks elus saab töö ja kõik sellega seonduv . Selles elupõlvkonnas unistatakse kiirest edust ja jällegi tahetakse muuta oma minevikku kiirema edu ja parema partneri saamiseks.
Vanuriaes on inimesel kõige rohkem aega mõelda oma elu üle järele. Arvatavasti kiputakse siis kõige tihedamini unistama erinevatest situatsioonidest. Pikk elu seljataga ja liiga palju vaba aega võivad tekitada masendust, sest alati pole ju inimese valikud kõige paremad olnud. Võib öelda, et üsna raske on leida vanurit , kes ei tahaks midagi oma elus muuta ja on rahul elus veedetud ajaga .
Me võimegi alatiseks jääda mõtlema erinevate variantide peale, mis oleksid võinud olla, kuid meie minevik jääb siiski selliseks , nagu me oleme ta ise endale teinud. Ainus asi meie võimuses on elada edasist elu nii, et ei peaks mõtlema tagasi tahtmisega midagi muuta. Kahjuks on inimene loodud selliseks, et ta kunagi millegagi päriselt rahul pole ja jääbki ainult unistama paremast minevikust.