Nõudlust ja pakkumist mõjutavad tegurid läbi eluliste näidete (0)

Nõudlust ja pakkumist mõjutavad tegurid läbi eluliste näidete
https://majandus24.postimees.ee/6405999/graafik-kolm-aastat-lati-piirikaubandust-kui-palju-on-riik-maksuraha-kaotanud?_ga=2.18130556.436175271.1537537431-1361012375.1458050881
Eesti riik on kaotanud kolme aasta jooksul Läti piiril enam kui 275 miljonit eurot potentsiaalset maksutulu. Selle eest saaks tõsta kõigi inimeste maksuvaba tulu 500 euroni, suurendada 100 euro võrra pensioneid ja ehitada valmis suure osa Tallinn-Tartu neljarealisest maanteest.
Pakkumist mõjutavad tegurid
Seadusandlusest tulenevad muutused (maksu muudatused, nõuded erinevatel tegevusaladel)
Kuna aga Eesti valitsus tõstab järgmisel kahel aastal 10 protsenti tubakaaktsiisi, kardab rahandusministeerium, et surve salaturule ja Läti piirikaubandusele lähiaastatel kasvab. 
Nõudlust mõjutavad tegurid
Asenduskaupade hinnamuutus
2015. aastal hakkas tekkima sihipärane alkoholi piirikaubandus, kuid maht oli väike ja jäi alla 1 protsendi kogutarbimisest. 2016 . aasta kevadel avati esimene alkoholipood Läti piiril ning ostlemine hoogustus . Piirikaubanduse objektiks oli peamiselt kange alkohol . 2017 . aastal kasvas õlle ja muu lahja alkoholi osa, kuna möödunud aasta juulist tõsteti vastavaid aktsiisimäärasid 70 protsenti ja 45 protsenti.
Tarbjate harjumuste ja eelistuste muutus
Tubakatoodete hinnaerinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht tagasihoidlik , olles peamiselt kaasnev nähtus alkoholiostudele.
Täiendkaupade hinnamuutus
Murrang leidis aset 2016. aastal, mil Lätist tangitud kütuse väärtus kasvas lausa 1333 protsenti, selgub Maksu- ja Tolliameti rahvusvaheliste ostude käibemaksutagastuse andmetest. Järgmisel aastal tulid juurde veel Eesti sisesed autovedajad ja eraisikud, kes on hakanud Lätis tankimas käima.
https://majandus24.postimees.ee/6405174/sotsist-toominister-voortoojou-asemel-peame-oma-inimesed-toole-panema
Tööjõuturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna, nagu kaubaturgu ja valuutaturgu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. Kui vaadelda tööjõu hetkeseisu, siis nõudlus ületab pakkumise. Eestis jääb inimesi üha vähemaks, seda just noorte arvelt, kes suunduvad õppima ja tööle välismaale, paljud neist paraku enam tagasi ei pöördu. Samuti vananeb Eesti elanikkond. Inimestel hakkab kaduma ka tööharjumus. Paljud on lihtsalt laisad , mõned on lihtsalt vabad inimesed ja töötavad siis kui nad tahavad, mõned loodavad ainult toetuste peale. Puudub distsipliin ja kord, ei taheta pingutada, puudub püsivus- kui ei meeldi valin järgmise töökoha. Raske on ka ettevõtetel, palka ei saa ka lõpmatuseni tõsta, kui käive ei kasva. Kui kogu kasum maksta töötasudeks, siis puudub võimalus investeerida ja laieneda. Nagu artiklist selgub, peaksime väärtustama igat Eesti inimest, kes on seni tervise, vanuse või elukoha poolest kõrvale jäetud.
Pakkumist mõjutavad tegurid
Seadusandlusest tulenevad muutused
Pensioniiga tuleks kaotada.
Pakkujate arvu muutus
Ühiskonna vananemine ei pea olema ilmtingimata probleem nagu üldiselt arvatakse. Vastupidi, see on hoopis positiivne, leidis ta.
Pakkujate ootused ja lootused ehk tuleviku hinnang
Pikas vaates tähendab ühiskonna vananemine ka seda, et pensionile mineku aega ja suhtumist sellesse peab muutma . «Millegipärast mõtleme me selle teemaga seoses alati 63. või 65. eluaasta peale, mil avaneb võimalus pensionile minna. Aga edaspidi võiks sellise asja nagu pensioniea hoopis ära unustada!» pakkus minister. «Me ei pea rääkima tööle võetavast pensionärist. Jah, ta on 65. aastane ja ta soovib töötada, järelikult tema pensioniiga algab kunagi hiljem. Me ei peaks teda pensionäriks sildistama,» andis Sikkut mõista, et tulevikus tuleb tõenäoliselt tunduvalt kõrgema eani tööl käia.
Märksa olulisemaks pidas ta seda, et tööjõuturule saaks tulla kõik Eesti inimesed, kes tööle tulla tahavad ja seda suudavad. «See on parem nii ühiskonna sidususe ja regionaalse arengu seisukohalt, lisaks aitab see vähenenud töövõimega inimesi, ääremaal elavaid inimesi ja vanemaealisi inimesi,» leidis naine.
Nõudlust mõjutavad tegurid
Tarbijate harjumuste ja eelistuste muutus
Sikkuti sõnul on Eesti probleem hoopis see, et meil diskrimineeritakse liiga palju vanemaealisi inimesi, kes tahavad tööjõuturule tulla. «See, kui palju värbamisel vanust arvesse võetakse, on ehmatav! Meil on ajakirjanduses lood, et 55. aastasel eriharidusega inimesel on keeruline tööd leida,» kirjeldas minister probleemi. «See ei tohiks nii olla.»
Võõrtööjõud pole lahendus.
Tema hinnangul tuleks ettevõtetel rohkem panustada sellele, et töökeskkond oleks mitmekesine ja et seal oleks esindatud väga erinevas vanuses inimesed. «See on hoiakute küsimus, mida seadusesse raiuda ei saa. Selle nimi on ühiskondlik sidusus,» andis minister siiski märku, et seda pole kavas seadusega reguleerida.