10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gerli687
Õppematerjali autor
turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega välistatakse teiste, mittearvestatavate tegurite muutumise võimalus , seega muude tingimuste samaks jäädes. Majandusmudel on oletuste , hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum , mille ülesandeks on kajastada majandusteooria olemuslikke elemente ja kontrollida selle kasutusvõimalusi.
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja
ühistranspordiga; · Sõitmine jääl: võrreldes piirkulu ja piirtulu sõidavad inimesed halbades ilmastikutingimustes oluliselt ettevaatlikumalt. V Kaubavahetus on kõigile kasulik · Kaubavahetusest tõuseb tulu: majapidamise näide; · Spetsialiseerumine VI Turumehhanism: head ja vead · Plaanimajandus valitsus otsustas kuidas ja mida toota; valitsus organiseeris majanduslikku tegevust eesmärgiga suurendada majanduse heaolu. · Turumajandus majandus kus ressursse jaotatakse läbi ettevõtete ja majapidamiste detsentraliseeritud otsuste kauba- ja teenuse turgudel. · Adam Smith 1776 ja "nähtamatu käsi" · Riigi vahelesekkumise tulemused (maksud, hindade kontroll: rendi piirmäär) VII Riigi roll · Kui "nähtamatu käsi" toimib nii hästi, milleks on vaja riiki?: - Kaitsev roll (politsei ülesanded, autoriõigused nt) - Efektiivsuse suurendamine - Võrdsuse suurendamine · Turutõrked, välismõjud
2 1.2. Valik Kui meil ei ole võimalik saada kõike, mida me tahame, peame me valima olemasolevate alternatiivide vahel. Tõsiasi, et hüviseid on alati liiga vähe järjest kasvavate vajaduste rahuldamiseks sunnib meid valima. Seetõttu ongi majandusteooriat tihti nimetatud teaduseks valikust ehk siis sellest, kuidas inimesed teevad oma valikuid ja mil moel mõjutavad seda valikut muutused muudes tingimustes. Tehes valikut me võrdleme tulu, mida saame mingi täiendava hüvise omamisest kulutustega, mis tekivad seoses sellega, et peame mingist teisest hüvisest loobuma. Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise astme piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega.
Suhtelise eelise mõistet kasutati esialgu David Ricardo poolt, kui ta analüüsis erinevate riikide väljavaateid ja kasulikkust omavahelises kauplemises. 4)Absoluutne eelis mingi kauba tootmisel on sellel riigil, mis on võimeline tootma nimetatud kaupa suuremas koguses. 5)Suhteline eelis mingi kauba tootmisel on sellel riigil, mille alternatiivkulu on väiksem. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 1.Turu olemus 2.Nõudlusseadus 3.Nõudlust mõjutavad tegurid 4.Pakkumisseadus 5.Pakkumist mõjutavad tegurid 6.Nõudluse ja pakkumise tasakaal 7.Tasakaaluhinna ja –koguse muutumine 8.Maksimum- ja miinimumhind 1.Turu olemus TURG - üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil Turul kasutavad tarbijad oma raha kaupade ja teenuste ostmiseks. Ostu-müügi protsessis konkureerivad nad teiste turul osalejatega. Nõudluse –pakkumise teooria annab vastused
kuid muud tingimused jäävad samaks ehk kehtib ceteris paribus printsiip. Verbaalne mudel. Kui me ütleme, et turul muutub nõutava kauba kogus pöördvõrdeliselt tema hinnaga, siis me väljendame verbaalselt lihtsat nõudlusmudelit. Matemaatiline mudel. Esitatud nõudlusmudeli puhul on tegemist kahe hulgaga: p (hind) ja q (kogus). Kui on olemas kaks hulka p ja q ning kui hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga. Seega saab nõudlust väljendada funktsioonina kauba hinnast: qd= f (p), qd on tarbijate poolt nõutav kauba kogus ja p on kauba hind. Toodud funktsioon esitab kahe muutuja omavahelist seost. Kui on teada kauba kogused, mis vastavad mingile hinnatasemele, siis saab analüüsi vahendina kasutada tabelit. Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi. Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Mudel-tootmisvõimaluste kõver
3. Toodetekogumi efektiivsus ehk toodetakse ja pakutakse ainult nõutavaid hüviseid. 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 10. Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang? Eelarvepiirang kujuneb erinevate hüviste hindadest ja nende tarbimise mahust. Eelarvepiirang väljendab rahasummat, mida indiviid on võimeline maksimaalselt välja käima, et hüviseid tarbida. Rahasumma ise kujuneb läbi töötatud ajaühikute hulga ja nende eest saadava tasu. 11. Mida väljendab samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist? Mida kaugemal asub samakasulikkuse kõver 0-punktist, seda suurem on hüvede tarbimisel saadav kasulikkus. 2 12. Miks on samakasulikkuse kõver nõgus? Sellepärast, et piirkasulikkus on kahanev suurus. Mida rohkem indiviidil ühte hüvist on, seda
Nendeks on aktsia(osa) kapitali tehtud portfellinvesteeringud ning reinvesteeritud tulud (eelmise aasta jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 57 Kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise (juhul kui võetud laenud mõjutavad raha pakkumist) majanduslikku mõju saab iseloomustada järgmise tuntud identsusvõrrandi abil: Y = C + I + G + (X - M ) , kus Y, C, I ja G on vastavalt sisemajanduse koguprodukt, eratarbimine, erainvesteeringud ja valitsuse kulutused. X-M on kaupade ja teenuste bilansi ülejääk. Sissetulek mida ei tarbita (Y-C), kas säästetakse (S) või makstakse maksudeks (T), seega: Y -C = S +T = I +G + X - M , siit ( S - I ) + (T - G ) = ( X - M ) ,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid