Ma hakkasin kirjutama seda tööd ja avastasin, et viimasel ajal ei ole mul vaja olnud õppida selgeks midagi sellist, mida ma ei vaja. Kuigi vahel tundub teisiti eelarvamused ainest! 1. Võte! Mulle sobib selliste ainete puhul süvalähenemine, püüan aru saada seoseid eelnevate ainetega ja mõista, mis on oluliseim mida juurde õppida. Minu eas toimub kindlasti juba teadmiste kristaliseerumine ja nii on mul võimalik luua seoseid juba elu jooksul kogetud, kuuldud ja omandatud teadmistega. Süvalähenemise puhul lülitan end kohe loengu alguses ainult loengu lainele. Selleks üritan istuda võimalikult esimestesse ridadesse ja ei ava arvutit. Nii ei teki ahvatlust loengus millegi muuga tegeleda ja tähelepanu on ainult õppejõul ja ainel! Ma olen üldiselt tajutüübi järgi auditiivne õppija. Mulle meeldib kuulata loenguid ja reeglina ma ei konspekteeri. Mõned faktid panen kirja kas siis selleks, et pärast samat teemat uu...
fovism kubism futurism ekspressionism sürrealism Avangardism Naivism abstraktsionism Pop kunst
(Vapper, 2013.) Piltlikult öeldakse Reggio pedagoogika kohta ka saja keele pedagoogika. Nimi tuleneb sellest, et sündides on lastel kaasas mitmeid andeid, kuid oluline on laste andeid edasi arendada, mitte lasta neil vaikselt hääbuda. Ka õpetajatel on nö sada keelt, sest õpitakse erinevalt, lasteaedade ajalugu ei ole igal pool samasugune, ja lähtuvalt oma kodu- ja elukohast, muutub ka õpetamise metoodika. (Parijõgi, 2014.) Õppetöö kirjeldus Reggio pedagoogikas on kesksel kohal kunstiõpetus. Ruumides peab olema lastel võimalus kasutada erinevaid materjale ning loomisprotsessis on olulisel kohal ka aeg. Laps saab luua kunsti just nii kaua, kui tema soovib. Pedagoogikas peetakse veel oluliseks materjalide kättesaadavust. Näiteks ei ole kappidel uksi ning igasugused mänguasjad ja muud tarvikud on lastele kogu aeg kättesaadavad. Selline põhimõte tekitab lastes uudishimu ja tahtmist tegutseda, sest valikuid on mitmeid ja kõik on käe-jala ulatuses
Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. lk 5 4.1. Õppimise olemus
Iga ajastu loob oma vaimule vastava pedagoogika ja pedagoogilise ideestiku. See ideestik haarab ajastu vaateid inimese asendile looduses, vaateid inimese hingelisele ja vaimsele loomusele, inimese õlesandeile ühiskondlikus elus ja kasvatuse olulistele eesmärkidele. Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele
arengu. Kuigi tema peres polnud just kõige soojemad suhted emotsionaalses mõttes asus ta üsna varakult iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Tema kogemused on väljapaistvad hariduses, nõustamises, psühhoteraapias, rahus ja tüli lahenduses. Roger´s oli uhkusega psühholoog. Hariduselt oli ta samuti psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Teda on mõjutanud maailma emaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Tema hästi tuntud raamatud on On Becoming A Person, Client Centered Therapy, Freedom to Learn, A way of being, Carl Roger´s on personal power and Becoming Partners:Marrige and it´s alternatives
eeltoodud faktid võib teha järelduse, et tegelikult rahvakombed nagu peod, rahvatoit ja kostüümid ei kujuta iseendast midagi halba. Aga kui riik loob majandust, mille aluseks on traditsioonid, siis selles riigis progressi ei toimu nii kiiresti, kui seda võiks saavutada. Vaadates traditsioonidele, kui kasvatamisviisile, võib väidata, et see aitab lastel vormida kindlat alust, millega nad pärast lähevad iseseisvasse ellu. Hiljuti teadlastega oli esitatud üles selline erisuund pedagoogikas nagu etnopedagoogika. Rahvatraditsioonid on oluline eeskuju, millesse on koondatud parimad pärasused, iseloomumadused ja moraalsed etalonid. Üks ekspert pedagoogikas K. Usinski märkis ,,Kasvatus peab olema rahvalik ja pühendatud rahvaväärtustele, kui vanemad ei taha, et nende lapsed oleksid nõrgad ja rumalad". Kõige tähtsam kasvatuses on hoolas suhe väärtuste vastu, mis oli loodud inimtööga ja loodusega. Varajasest lapsepõlvest õpetavad suuremad lapsed
Fenomenoloogia on filosoofiline mõttesuund, mis on ajendatud tõeotsingutest ning huvist, kuidas maailm end inimesesse ehitab, seega huvist inimese tunnetusliku poole vastu. Fenomenoloogid on analüüsinud inimese olemasolevaks saamist tänu sellele, et inimene mõistab oma olemistingimusi ning teisi inimesi, seega tema kogemuse ja maailmapildi teket, tajuprotsesse, vaimsust, maailmapildi muutumisi. Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek
Steinerpedagoogika Montessori Freinet pedagoogika Steinerpedagoogika pedagoogika 1. Ühine: mõlemas pedagoogikas ära toodud Ühine: õppimiseks ei kasutata õpikuid. lapse arengutsüklid. 7-aastased 6-aastased Õpikute asemel Õpikute asemel arenguperioodid. arengutsüklid. terviklikud töötavad õpilased ülesandesarjad, töövihikutega. algupärased teosed, Raamatuid kasutatakse
See on kindlasti palju rohkem aega ja vaeva nõudev protsess võrreldes lihtsa allutamise ja karistamisega, kuid ka palju efektiivsem, sest nii õpib laps tegevuse käigus ise elu planeerima, analüüsima sündmusi ja põhjus-tagajärg seoseid otsuste tegemises, mida sageli tal pole kuskilt õppida. Tal tekib võimalus selgusele jõuda, et temast endast sõltub väga palju enda elu õnnestumises ja teised inimesed: õpetajad, kasvatajad võivad selles teda toetada. Õpilasekeskses pedagoogikas on õppimine ja õppeaine vahend lapse arenemiseks, mitte eesmärk iseeneses. Sama on ka distsipliiniga, millega reeglina ei teki probleeme, kui tegevus toimub õpilaste endi huvides ja on õpilastele huvitav. Kehtiv üldharidusliku põhikooli õppekava on liiga ühekülgne ja valmistab ette eelkõige akadeemiliseks karjääriks. Kehtiv õppekava arendab vähe mitteintellektuaalseid võimeid. Madalama intellektuaalse võimekusega õpilane tunneb end
spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega (http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1138/Oppematerjal.pdf ). Alljärgnev referaat pühendub Friedrich Fröbeli pedagoogika põhimõtetele ja nende maailmavaatelistele eeldustele. 3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele
2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng. Integratsioon pedagoogikas on erinevates õppeainetes omandatud teadmiste ühendamine ja seoste leidmine (eesmärgid: mõista, suhestada õpitut, saada teisi võimalusi mõtete struktureerimiseks). Väline integratsioon - õpetajate teadlik katse seostada valdkondi omavahel ja õppekava üldiste printsiipidega, et saavutada õppekava ja õppe terviklikkust. Sisemine integratsioon - õppijas endas ega ole lõplikult kontrollitav. Siin on
kvaliteedist, esimesed on objektiivsed, teised subjektiivsed Kogemusest pärinevaid andmeid töötleb võrdleb, ühendab, abstraheerib mõistus Tema õpetus on põhiliselt materialistlik, kuid sisaldab deismi sugemeid (peab Jumalat liikumise ja tunnetuse ürgallikaks) Ta oli inglise kodanliku liberalismi ideolooge Võim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks (välissuhted) Riiki käsitas ühiskondliku lepingu teooria seisukohast Pedagoogikas pooldas valitsevate klasside laste individuaalset kasvatamist ja õpetamist (dzentelmenikasvatus) Rõhutas mõistuse arendamise ja praktiliste teadmiste andmise vajalikkust Tema filosoofia oli prantsuse materialismi lähtealus, kuid tema kogemusõpetust on tõlgendatud idealistlikult (G. Berkeley ja D. Hume) René Descartes Ladinapäraselt Renatus Cartesius Sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye en
mõtestada sotsiaalset maailma ja teiste inimeste kogemusi. Andmekogumise meetodid:intervjuu,(kirjad,trükised,autobiograafia) Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23) Vestluse analüüs On kvantitatiivsete andmete analüüsi vorm.On verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suund millele panid aluse 1960 aastatel Harvey Sacks,Emanuel SchegloffI ja Gail Jefferson.Etnometoloogiast välja kasvanud lähenemisviis,kus tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastuning kasutatakse selleks vestluste helisalvestiste ja
peale kuluv aeg. Pedagoogilised eksperimendid on üldjuhul siiski vaid kvaasi-eksperimendid, kuna katse- ja kontrollrühmadena kasutatakse juhuslike valimite asemel tavaliselt 4 olemasolevaid klassikomplekte või õpperühmi. (www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid %20uurimists.doc). Eksperimentaalse uurimuse (mõned) miinused pedagoogikas: · Õpilased (on erinevad) · Õpetajad on erinevad · Suhted mõjutavad · Raske on tagada võrdseid tingimusi. Eel-eksperimentaalne uurimus Eel-eksperimentaalse uurimuse korral on tegemist vaid ühe katseisikute rühmaga, kellele tehakse üks test enne ja teine pärast katsesündmust (pretest-posttest design). "Ehtne" eksperiment Tõelise eksperimendi korral valitakse katseisikute rühmad täiesti juhuslikult ja rakendatakse
1.Bioloogia seos teiste seadustega Teoreetiline plaanis: fundamentaalteaduses avastatud nähtuste seletamiseks on vaja bioloogiat.Nt. Psühholoogias ja pedagoogikas. Käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks peab teadam bioloogiat. Vastupidine protsess: bioloogia oma uurimisala nähtuste seletamiseks kasutatakse matemaatika, keemia, füüsika seaduspärasusi ja põhimõtteid. Nt. Biokeemia, biofüüsika- teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse füüsikalisi ja keemilisi aluseid, nt fotosüntees, raku hingamise protsess, raku membraani transport, närviimpulide ülekanne.
ja jõudu, et ta täiskasvanuna suudaks tegutseda eesmärgistatult, egoistlike valedeta ning ehitada harmoonilist ja võrdõiguslikku ühiskonda (Freinet 1987: 29-30). Freinet tõdeb, et eesmärkides väljendatakse ideaali, kuid peab siiski vajalikuks määratleda üldeesmärk. Õpetajal tuleb nimelt tihti üksi oma tegevust põhjendada ja seepärast peab tal olema selge nägeus sellest, mille poole ta oma pedagoogikas püüdleb (Hytönen 1999). Freinet' vaatenurk lapsekesksele pedagoogikale on üpris lai. Ühelt poolt käsitleb ta maailmavaatelisi ja ühiskonna struktuuri puudutavaid küsimusi, teisalt on tema kirjutistes tegevpedagoogildele suunatud konkreetseid, päris üksikasjalikkegi juhiseid ja soovitusi. Freinet pedagoogikat kutsutakse tänapäeval mitut moodi- töökool, katsetav kool. Celestine Freinet peab paremaks kooli, mis toimib nagu suur pere. Ta leiab, et lapsed tuleb vabastada
soojemad suhted emotsionaalses mõttes asus ta üsna varakult iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Hariduselt oli ta psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Teda on mõjutanud maailma temaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Viimased 15 a oma elust rakendas oma meetodit poliitikas koolitades otsustajaid, juhte ja konfliktis olevaid gruppe. Paremad otsused tehakse empaatia abil, mõistes asjade tähendust teisele poolele
käitumise pealt, kuidas käituma peaks NÄIDE II: Süstalt ja valget kitlit nähes on teada, et arsti kabinet. B.F.Skinner – Sotsiokultuuriline mõju inimese käitumisele ja mõtlemisele. Mis on uurimisobjektiks inimpsüühikas? Käitumist saab muuta läbi õppimise. Käitumis protsess. S-R reaktsioon on stiimulist tulenev reaktsioon. Teadusele ja rakenduslikule valdkonnale rõhutab objektiivsust. Ei võta arvesse evolutsioonilisi mõttelaade, kogemuseelset varieeruvust. Kasutatakse: pedagoogikas, meditsiinis, matemaatikas, kvantitatiivsed uurimused, efektiivsuse uurimine. Kognitiivne – Ajutegevuse protsessid õppimise käigus. J.Piaget – Mõjutajaks oli Baldwin. Ta räägib astmelisest argenguteooriast, astmed on hierarhilised. Staadiumid ette antud järjekorras, kuigi vanusepiirid võivad suhteliselt suurel määral kõikuda. Igal järgneval tasemel säilib võime kasutada eelmisel astmetel omandatud teadmisi ja oskusi, kuid neid kasutatakse teisel kombel
Kui ikkagi mõni pereliige on alkohoolik, on suur tõenäosus, et ka nende lastest saavad alkohoolikud, või lihtsalt jäädakse ühest vanemast ilma, sest joodikuga on võimatu koos elada. On teada, et lastega tuleb hakata tegelema juba väga pisikesest peale. Seepärast on väga tähtis, et lapsevanemad oma järeltulijatega palju tegeleks. Ettevalmistus eluks ja kooliks peab algama juba varakult. Aju tuleb arendada erinevate mängudega . Väga head on Maria Montessori pedagoogikas kasutatavad õppevahendid, mis panevad lapse ise mõtlema ja tegutsema, kuid ei tohi unustada ka tuge. Lapse aju ja käitumist tuleb arendada juba siis, kui võsuke on alles imik, kuid kui lapse vanematel ei ole endal olnud õppimismotivatsiooni, siis paratamatult ei anna nad seda ka oma järeltulijatele edasi. Väga palju võib kohata seda, et nendes peredes, kus juba vanemate õpiedukus ei olnud kiita, pole seda ka nende lastel. Õppimiseks on lapsel
1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust.[] Käisi arvates pedagoogikas peab olema kindlam kui mujal, ja laia ulatusega põhimõte, juht- nöör, mis kõik üksikud sihid, meetodid ja ained ühtlustaks ja seoks, peab olema kindel pind, millel kõikumata mitmesugused pedagoogilised võtted püsiksid. Ainult ühise juhtmõttega saab anda meie kasvatusele saleda ja sirge kuju, kaitsta kasvatustegevust ühekülgsete mõjude ja kitsaste vaadete eest ja suuta tähtsat tähtsusetust, suuremat väiklasest lahutada. Kahtlemata suure tähtsusega koolis on õppeviis
põllumajanduses, toiduaine- ja ravimitööstuses ning energeetikas. Biotõrje. Feromoon. Biotehnoloogia- rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme ja nende protsesse, et toota inimesele vajalikke aineid või muuta nende sigimist ja pärilikkust. Biotehnoloogia tegeleb organismide ja bioprotsesside kasutamisega inimeste huvides. Teoreetilises plaanis kasutatakse näiteks mingi avastatud nähtuste seletamiseks. Kasutatakse ka psühholoogias ja pedagoogikas. Biokeemiat ja biofüüsikat kasutatakse elusolendite koostise ja talutuse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Teine seos on rakenduslik, selle alla kuulub meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainete töötlus. Põllumajandus- * bakterid silo valmistamisel *mügarbakterid küntakse mulda *biotõrje: linnud hävitavad kahjureid, seente ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. Toiduainetes- *hapendamine (kurk, kapsas)
Juudid pidasid õpetust ja õpetatust ning õpetajat ja õpetamist väga tähtsaks, väärtustades õpimist kõrgemalt, kui ükski teine kultuur. Tänu selle võivad juudid kiidelda tuhandete aastate vanuse kirjaoskusega. N: arusaam, et lapsi tuleb hakata õpetama 5- 6aastaselt ja et klassis ei tohi olla üle 25 õpilase, on Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 pärit Talmudist. Kuna judaismi pedagoogikas oli oluline kirja tundmine ja lugemisoskus õpetati ka tüdrukuid. Üheks juudi eripäraks võib lugeda veel töö väärtustamist ja tsüklilisust, mis oli seotud sabati ehk hingamispäeva pidamisega. Antiikkultuuris tööd ei idealiseeritud, hinnati laisklemist ja mõnusat aja veetmist. Juudi rabid, aga leidsid, et mõjub inimesele õilistavalt. Tagades samal ajal majandusliku iseseisvuse. Samuti oli hingamispäev omamoodi revolutsiooniline nähtus,
kooliaedade rajamine. 3. Hilda Taba õppekava teooria, kolis eestist USA'sse, seal väga tuntud. uutmoodi õppekava loomise alustes. Neis on võetud arvesse nii ühiskonna nõudeid kui ka ümbritsevat kultuuri ja laste psüühikat; suur osa õpetuse sisu kujundamisel on jäetud õpetajale. Töötas mitmes ülikoolis, sh Chicago ja San Francisco ülikool. Saavutas õpetamisstrateegiate ja õppekavade kavandamise alal rahvusvahelise tunnustuse, oli esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas. J. Dewey hinnangul oli Hilda Taba Ameerika Ühendriikide kõige säravam naispedagoogikateadlane. 4.Aleksander Elango Eesti pedagoogika teadlane. Osales Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi rajamisel. 2) Antiik-Kreeka hariduskorraldus ja eesmärgid Hariduse eesmärk täiuslikuse ja harmoonia saavutamine. Ateena-Eesmärk ilu ja headus. Haridus kättesaadav ainult vabadele poistele. Koolid tegutsesid õpetaja algatusel ja olid õppemaksuga
Siseruumid on pastellsetes toonides, materjalina kasutatud valdavalt naturaalset puitu. Mänguasjad on valmistatud naturaalsetest materjalidest, tihti omavalmistatud ja väheste detailidega, et lapse fantaasiale jääks ka ruumi. Lasteaia eesmärgiks on lapse tervikliku arengu edendamine. Lapsel tuleb lasta kõike kogeda ja tajuda kõigi meelte abil ja neid mitu korda lasta korrata. Võike laps ei piirdu kunagi ühe kogemusega ning kordamisega teadmised kinnistuvad. Tähtsal kohal on Steineri pedagoogikas lapsekesksus , mille kohaselt ühest küljest püütakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemist hingelist jõudu ja teisest küljest püütakse kohandada keskkond lapse vajadusi silmaspidades, mille arvestatakse: 1. Lapsele peab looma rahuliku, kindla päevarütmiga ja vaikse keskkonna, kus on aega piiramatult kõigeks. See loob lapses vaimse turvatunde ja ta on avatud õppimisele. 2. Laps vajab ka aega ja vabadust, et iseseisvalt midagi algatada ja teha
Juudid pidasid õpetust ja õpetatust ning õpetajat ja õpetamist väga tähtsaks, väärtustades õpimist kõrgemalt, kui ükski teine kultuur. Tänu selle võivad juudid kiidelda tuhandete aastate vanuse kirjaoskusega. N: arusaam, et lapsi tuleb hakata õpetama 5- 6aastaselt ja et klassis ei tohi olla üle 25 õpilase, on Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 pärit Talmudist. Kuna judaismi pedagoogikas oli oluline kirja tundmine ja lugemisoskus õpetati ka tüdrukuid. Üheks juudi eripäraks võib lugeda veel töö väärtustamist ja tsüklilisust, mis oli seotud sabati ehk hingamispäeva pidamisega. Antiikkultuuris tööd ei idealiseeritud, hinnati laisklemist ja mõnusat aja veetmist. Juudi rabid, aga leidsid, et mõjub inimesele õilistavalt. Tagades samal ajal majandusliku iseseisvuse. Samuti oli hingamispäev omamoodi revolutsiooniline nähtus,
absolutismi. Pooldab konstitutsioonilist monarhiat. Valitseja võim on piiratud. Inglismaa tema suurim eeskuju. Räägib kohtuvõimu lahususest. Kolmas prantsuse valgustaja Rousseau. Radikaalsemate vaadetega, vabariiklane, pooldab vabariiki, mitte enam monarhiat, leiab et eraomandit tuleks piirata, räägib progresseeruvast maksust varanduselt ehk tänapäevaline astmeline tulumaks, kõik maksavad ühe ja sama % eest tulumaksu. ,,Mida suuremad on tulud seda suuremaks läheb % ,, esindab pedagoogikas vabakasvatust. ,,Inimene peab kasvama vabalt ,, tsivilisatsioon on tema arust inimese ära rikkunud. Saksa klassikaline filosoofia Mõjutasid : 1.)empirism, ratsionalism, uusaja õpetused. Saksa klassikud püüdsid neid nagu ühendada. 2.) Valgustuse mõjul. ,, kõik peab olema mõistuse pärane ,, 3.) Prantsuse revolutsioon kestis 10 aastat 1789-1799 Kant kes oli range ja täpne. Keda on nimetatud uusaja Platoniks, platon oli idealist
suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise; tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast. Ta tunnustas täielikult Platonit, kuid ei nõustunud ühe Platoni filosoofia alustalaga, nimelt sellega, et on olemas kaks maailma. Ta oli veendunud, et et on vaid üks maailm, mille üle me võime filosofeerida, ja see on seesama, kus me elame ja mida kogeme. Tema jaoks on see maailm ammendumatu imetluse ja imestuse allikas. Ta uskus, et just
treeningu üksikkomponentide ja ülesehituse printsiipide ebakonkreetsusele. Väljapääs olukorrast on nähtavasti selles, et töötatakse välja mõisted ja printsiibid, mis iseloomustavad sportlase organismi seisundit, täpse orientatsiooniga organite ja kudede funktsioneerivate süsteemide näitajatele. Spordialade tehnika õpetamisel lähtutakse üldlevinud didaktikaprintsiipidest, seostades need sportliku treeningu spetsiifikaga. 4. Õpetamise vahendid ja meetodid Pedagoogikas käivad vahend ja meetod käsikäes. Vahenditeks on mitmesugused liigutustegevused nagu spordiharjutused, võimlemisharjutus ja sportmängud. Kõiki liigutustegevusi koos nimetatakse spordipraktikas kehalisteks harjutusteks. Liigutustegevused kui õppetreeninguülesannete lahendamise vahendid on oma tähtsuselt, kas peamised või abistavad. Peamisteks on enamasti oma valitud spordiala harjutused. Abistavad aga srtuktuurilt lihtsamad, ettevalmistavad, juurdeviivad,
12. sajandil Allus kirikule (Lincolnis resideeruvale piiskopile) CAMBRIDGE ÜLIKOOL - Asutati 1209 Oxfordi Ülikooli baasil. King's College Chapel. Cambridge Ülikooli, King's College üliõpilase päevakava 15. sajandil 4.45 äratus 5.00 - hommikune jumalateenistus 6.00 loengud 9.00 dispuudid üliõpilaste vahel 11.00 eine 12.00 individuaalne õppimine 18.00 eine 20.00 õhtupalvus ja öörahu Uusaja hariduse lähtekohti REFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS. Uusaegne kultuuriparadigma sai alguse HUMANISTIDEST, kelle käsitluse kohaselt inimene on nii iseenese kui maailma looja. Mõjutatud ka PROTESTANTLIKUST liikumisest, mille kohaselt inimesed on oma patus absoluutselt võrdsed Jumala ees. Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine. (Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon) Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju
Rajas teed pedagoogiliste vahendite kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu. Jan Amos Comenius (1592-1670) tsehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ja visandas sellele vastava koolitussüsteemi, mis kataks kogu inimese elukaare. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) individualistlik pedagoogiline teooria, mis mõjutas sotsiaalsete aspektide esiletõusu pedagoogikas. Teerajaja lapsepsühholoogilistele uurimustele. Mõistis kasvatuse ja ühiskondliku elu, pedagoogika ja poliitika kokkukuuluvust. 19. saj jooksul toimunud tööstusrevolutsiooni käigus , laienes ja mitmekesistus rahvaharidustegevus. Selle raames pöörati tähelepanu sotsiaalsetele aspektidele ning arendati pedagoogilisi programme hädasolijate probleemide lahendamiseks. Tekkis ulatuslik pedagoogiline liikumine, mida motiveerisid sotsiaalsed eesmärgid. Teaduslik sotsiaalpedagoogika
soovile rahuldab laps oma sisemist arengu vajadust. Ning õpetaja peab andma lastele võimalusi mitmekesiste kogemuste saamiseks ja jälgima laste huvi tekkimist nende vastu ning suunama lapsi endisest sügavamalt asju mõistma ja keerulisemaid teadmis- ja mõtlemiskonstruktsioone kujundama (Hujala, 2004). Neljas printsiip igasugust tasustamist välditakse Intensiivsed keskendumisperioodid on Montessori pedagoogikas kesksel kohal. Montessori räägib kuidas lapsed kordavad tegevusi tosinkond korda järjest, näidates seega keskendumistaset, mida ta ise oli varem pidanud laste puhul võimatuks. Lasteaialapsed suudavad intensiivselt keskenduda kuni 30 minutit. Montessori pedagoogikas on tasud sisemised. Viies printsiip - õppimine koos omasugustega ja nendelt Traditsioonilises koolituses annab õpetaja lastele infot ja lapsed õpivad harva üksteiselt või
põhimõtte liikumine. Valgustus (18.saj Euroopa) Sotsiaalpedagoogilise mõtte levik on seotud valgustuse ideega: Inimese suutlikkus ise oma saatust kujundada. Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada ühiskonnaprobleeme. Aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele. Valgustus - liigselt keskenduti indiviidile (probleem jäeti kõrvale nõrgemad indiviidid). J-J. Rousseau (1712-1778) Prantsuse filosoof Sotsiaalpedagoogikat palju mõjutanud Tema asetas pedagoogikas lapse kui indiviidi keskmesse Kindlasti tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega, laps peab olema laps, talle ei tohi peale suruda asju, milleks ta valmis pole. Näitas oma eeskujul seda. Kasvataja peab last kohtlema austusega. Laps teab ise, mis talle hea on. Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilistest ega majanduslikest kaalutlustest inimene peab elama vastavalt oma olemusele.
Siin on F. Vaadanud sügavale lapse hinge, mõistnud seda ja saanud aru mängu sügavast ja suurest tähtsusest. Fröbeli pedagoogilised vaated on romantika imbutatud. Lasteaedade asutus, tarvisus Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? F. Vaatas suure tähelepanemisega ja uurija silmaga oma ümbruses oleva elu olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkooli pedagoogikas. See kasvatussaade hakkas juba vara tema sees aset võtma. Ta soovis niisuguseid asutusi elusse kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaed oli aja tarve ja on seda praegugi veel. Ta on kõigi maailma haritud rahvaste hulgas olemas ja töötab õnnistusrikkalt. Aja jooksul on mõndagi muutust lasteaia tegemistes ette
6 Kokkuvõte Referaati lugedes võib kerkida ülesse küsimus, et kus on selle kahe õpetuse vahel erinevused. Mõlemas arvestatakse laste eripäraga, mõlemal juhul on kasvatus tavamõistes vaba. Vastus küsimusele on lihtne. Nimelt on Montessori pedagoogilistest vaadetest joondunud Rudolf Steiner oma waldorfpedagoogika loomisel. Nii steinerpedagoogikas, kui ka montessori pedagoogikas arvestatakse laste individuaalseusega niipalju kui selleks võimalusi on. Kahjuks pole sellist mõtteviisi aga paljudes õppeasutustes üle võetud ning suuresti suhtutakse lastesse veel, kui tahet mitteomavatesse shvammidesse, kes peaksid vastu vaidlemata imema endasse kõik teadmised, mida õpetajad nende poole saadavad. Kui nüüd jätta kõrvale Itaaliast ja Saksamaalt alguse saanud kasvatusviisid ning tulla Eesti õpetlaste
polnud just kõige soojemad suhted emotsionaalses mõttes asus ta üsna varakult iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Tema kogemused on väljapaistvad hariduses, nõustamises, psühhoteraapias, rahus ja tüli lahenduses. Rogers oli uhkusega psühholoog. Hariduselt oli ta samuti psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Teda on mõjutanud maailma temaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Tema hästi tuntud raamatud on On Becoming A Person, Client Centered Therapy, Freedom to Learn, A way of being, Carl Roger´s on personal power and Becoming Partners:Marrige and it´s alternatives. Kaks tema raamatutest on avaldatud postuumselt :The
suurpuhastus oli suunatud rohkem rahvakasvatusele. Pöörati aina rohkem tähelepanu kasvatuse mõjust indiviidile ja indiviidi mõjust ühiskonna seisukohast. Paljud pidasid verist Prantsuse revolutsiooni hoiatavaks eeskujuks, mis võib juhtuda kui ei hoolitseta ühiskonna rahu säilitamise eest. See kõik lõi arusaamise ja aluse hädasolijate probleemide käsitlemisele pedagoogikas. Sotsiaalajalooliselt on sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündinud pedagoogilise vastusena indrustrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärjel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele ja uut tüüpi sotsiaalsetele probleemidele. Tekkis töölisklass kelle tööpäevad olid pikad ja elukvaliteet suhteliselt halb
laste rühmast. Ühest küljest on võib-olla õpetaja töö sellises rühmas ka lihtsam, aga teisest küljest ma arvan, et lapsi on nii tõhusam arendada ja koolivalmiks saada. Steineri lasteaias oleks individuaalse õppekava koostamine lihtsam, kuna nad ei lähtu raamõppekavast vaid võtavad uusi asju teemade kaupa, mida on lihtsam kohandada erinevas vanuses lastele. Meie eesti lasteaiad lähtuvad oma töös siiski riiklikust õppekavast. Reggio pedagoogikas meeldib mulle lastevanemate kaasamine ning tohutu loovuse arendamise ja kunsti tähtsus. Mulle meeldib, et lapsi kaasatakse kõigesse, et neil lubatakse lõputult luua ja olla loomingulised ning, et suhtlemine on oluline nii laste kui ka täiskasvanute vahel. Eestis kasutatakse kõige rohkem Hea Alguse programmi. See sisaldab paljusid häid pedagoogilisi võtteid. Samas sobib see meile, sest Hea Algus tugineb siiski riiklikule õppekavale
Teoreetilist osa olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused 2. Praktilist osa inimtegevuse küsimused 3. Poeetilist osa loomingu küsimused Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise. Tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogikas jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades eriti kaht viimast. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega
Distsipliini mõiste ja olemus. Kaks vastandlikku arusaama distsipliinist; normaalne distsipliin. Distsipliin on kindlaks määratud kord. Distsiplineerima on korrale harjutama. Laiemas tähenduses on distsipliin nii kasvatustöö tingimus kui ka tulemus , mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õppimisoskuste kujunemise ja üldse sotsiaalse arengu. Distsipliiniprobleemide käsitlemisel ollakse pedagoogikas erinevatel seisukohtadel. Mõnikord mõistetakse selle all konkreetsetest distsipliinirikkumistest ülesaamise viise ja meetodeid, mida õpetaja võiks oma igapäevatöös kasutada. (Kuidas peaks reageerima, kui õpilane viskab paberitüki maha?) Kuigi äärmusliku väärkäitumise korral, õpilaste väliseks suunamiseks või peatamiseks võib õpetajal vaja minna karistusega ähvardamist, ei saa ega tohi õpilaste
8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang Lapsekeskne kasvatus 2012 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus Bruhn jõuab tõdemuseni, et selle aja lapsekeskses pedagoogikas võib eristada kolme suunda: aktiivsus-, vabadus- ja sotsiaalpedagoogiline. Aktiivsuspedagoogid tahtsid asendada koolides valitsevat ühepoolset vastuvõttu eeldavat õpetusviisi õpilaste omaalgatuse ja aktiivsusega. Vabaduspedagoogid nõudsid eelkõige lapsest endisest suuremat lugupidamist, laiemat tegevusvabadust ning liikumisruumi. Sotsiaalpedagoogid rõhutasid kasvatuses sotsiaalseid külgi, millele traditsioonilise kooli esindajad olid vähe tähelepanu pööranud.
lapsepõlves saadud ajukahjustusest tingitudfüüsilise arengu mahajäämus, millega võib kaasneda ka vaimse arengu mahajäämus. - Vesipea – ajuvedelikku liigne tekke või selle äravoolu takistus, kaasasündinud arenguhäire või ajuhaigus - Verevaegus – isheemia - Hüpoksia on kas kogu organismi või üksikute organite või kudede hapniku puudus. 13. Tervisepsühholoogia olemus/sisu, tähtsus tänapäeval ja kasutusvõimalused sotsiaaltöös ja -pedagoogikas/tervisedenduses Tervisepsühholoogia õpetab mõistma tervise ja haiguse psühholoogilisi ilminguid kui osa inimese elust ja tegevusest. Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/elukvaliteet, tegevusvõime ja turvalisus Tervisepsühholoogia tähtsus tänapäeval (Sheridan, Radmacher 1992): • Sajandite jooksul on haiguste ja surma põhjused oluliselt muutunud: nakkushaiguste
koolisüsteemid, õpilase tundmaõppimise meetodid jne. 1933.aastal ilmus Elangol raamat ,,Lapsepõlv ja iseloom", mis 1935.aastal toimunud raamatuaasta puhul arvati saja parima eesti raamatu hulka(teine trükk ilmus 1940.a.). Samal ajal avladas ta ajakirjas ,,Kasvatus" mitu pikemat mitmest numbrist läbi käivat kirjutist. Ühest neist andis ta ülevaate psühhoanalüüsi teooriatest; analüüsis Freudi, Adleri, Jungi seisukohti ning nende rakendatavust pedagoogikas. Teise pikema artikli avaldas Elango noorsoo seksuaalsest küpsemisest. Ka selle kirjutamisel lähtus ta Viinist kogutud materjalidest. 1934.aastal ilmus Elangol ,,Noor-Eesti" kirjastuse väljaandel raamat ,,Kasvatusteadus", mis oli mõeldud õpikuks kesk- ja kutsekoolidele, kus õpetati pedagoogikat. ,,Elava teaduse" jaoks tegi Elango mitu tõlget soome ja saksa keelest. Aastatel 1936-1940 toimetas ta kirjastuse ,,Koolikooperatiiv" tellimusel 30-andelise seeria ,,Eesti rahvuslikud suurmehed"
Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. Mis on andekus? Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid lapsi. Eestis võiksid arusaamad andekate hariduslikest erivajadustest olla rohkem teada ning tunnustatud nii pere, kooli kui ka ühiskonna tasandil. Andekus on kingitus. Inglise keeles tähistabki neid kahte mõistet sama sõna (gift). Andekus võib avalduda erinevates valdkondades teaduses, spordis, muusikas, kunstis. Pedagoogikas kasutatakse andekuse määratlemiseks enim järgmist definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal(Urban & Cropley, 2002). Pange tähele just ,,potentsiaali", mis paneb meile kohustuse märkamiseks. Lapse loovuse, motivatsiooni, huvide, võimete ja vajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse nii lapse enese, vanemate, õpetajate/treenerite kui ka kaaslaste hinnanguid ning muidugi vaadeldakse ka lapse saavutusi mingites valdkondades.
· Õpetamises ei saa alati kindlalt öelda, millist liiki konstruktivismi kasutatakse. Seetõttu ei saa konstruktivismi vaadelda teooriana, vaid see on pigem teatud liiki lähenemine õppimisele. Erinevates konstruktivismi liikides on siiski üks ühine lähtekoht - inimene saab õppida ainult lähtudes oma varasematest teadmistest. · Konstruktivistlikule õppimisteooriale vastab probleemülesannete lahendamisega toimuv õppimine. Konstruktivismi otseseks rakenduseks pedagoogikas on avastav õppimine, so. "õppimine läbi oma enese kogemuse. Iga inimene on aldis vastu võtma neid teadmisi ja tõdesid, mis ta ise on avastanud või mille peale ta on ise tulnud" (Lepmann, 1995, lk. 9). Järgnevalt vaatlemegi lähemalt, mis on probleemülesanded ning avatud ülesanded. Kasutatud kirjandus 1. Adams, S., Powel, M. J. Building an Understanding of Constructivism. Talv 1995. 2. Leino, J. Origins and varieties of constructivism
reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need seaduspärasused kehtivad vaid teatud piirides. Ning Thorndike`i õppimise seaduspärasuste rakendamiseks tuleb kindlustada tagasiside reageeringu korrektsus. Thorndike`i 1924 a katsed lükkasid ümber veendumuse üldvõimete otsesest treenitavusest, see lükkas omakorda ümber ligi 2000 aastat pedagoogikas olnud veendumuse. Samuti tegi Thorndike järelduse, et õpitulemus peab olema konkreetne. See avas tee ainetestide kasutuselevõtule. Thorndike`i järeldused õpitu üldistumise kohta kehtivad suures osas ka tänapäeval. Thorndike`i fundamentaaluurimused õppimise seaduspärasustest andsid tõuke väga erinevate õppimisega seostuvate probleemide sügavamaks uurimiseks. Paljude teiste õppimisega seotud
Rahvaluule on küll seoses ajalooga, vahendades üldisi meelsusi, kuid seda ei saa võtta üks ühele tegelikult. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (1871) Rahvaluule väärtustamine - Huvid rahvaluule vastu teistes maades (vennad Grimmid, Soome eeskujul) - Oma kogemuste jagamine (nt vahendab ajaloolisi muistendeid Põhjasõjast ja katkust) - Esteetiline väärtus (ka ajaviide ja meelelahutus) - Kasutusvaldkond pedagoogikas (evolutsionalistlik käsitlus inimkonna ajaloost) - Vajalik laia silmaringi jaoks (et ära tunda hea ja halb). Igasugust rahvaluulet on vaja koguda, et terasid sõkaldest eemaldada. Meil on vaja ebausu kombeid, et mitte ise nii käituda. „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele (1888) I palve koguda murdkeelt, II palve koguda rahvaluulet, küsitlustkavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks,
sisu ja metoodika ning temperamendikasvatus kõrvaldavad tavakoolides sellel puhul tekkivad distsipliiniprobleemid. Õppemeetodi sotsiaalse arengu ja temperamendikasvatuse seisukohalt pole väiksemad klassid soovitavadki. Aeglane tempo, mida kasutatakse eriti algklassides õppimise puhul, vastab lapse arenguolukorrale. Kiirendamine rööviks eelpoolkirjeldatud viisil neid võimeid, mida kool peab oluliseks kasvatada. Eurütmia on Steineri-pedagoogikas üheks läbitavaks ning väga oluliseks õppeaineks. See muudab muusikalise ja sõnalise väljenduse liigutuste ja zestide väljenduseks. Eurütmial, nagu kõikidel teistel kunstiliikidel, on ka terapeudiline tähendus. Eriõpetust ja kunstiteraapiat kasutatakse õppimisraskuste või kergete keskkonnakahjustuste all kannatavate õpilaste jaoks individuaalselt või rühmades.
(pädevus) Nt lapsel võib olla keelepädevus, teame lausemoodustusreegleid, aga KASUTAMINE on midagi muud. · Keele omandamise vahend- kaasasündinud mehhanism-keelepädevuse alge on olemas, kuid tegelikult see ei ole veel ikkagi olemas (3. etapp seletab). Bioloogilise küpsuse teel omandab tipptaseme lausemoodustuses. · Põhiüksus lause- kõik struktuurid seotud- MILLERI UURIMISPRINTSIIBID- mida peaks saama pedagoogikas arvesse võtma, vt raamatust Rakenduslikule poolele pöörata rohkem tähelepanu (meil õpikut lugedes). Miks ma seda õpin jne. PSL 3. etapp- kognitiivne psühholingvistika · uurimisüksus- ütlus · heuristiline- avastuslik kõneloome. · Kõneloome ja tajumise käigus tuleb sooritada erinevaid operatsioone. MOSKVA KOOLKONNA UURIMISPRINTSIIBID- Karlepi raamatust! Pedagoog PEAKS TEADMA! Loe läbi! Ükskõik, kus on suhtlemine, on psühholingvistika
See on kindlasti palju rohkem aega ja vaeva nõudev protsess võrreldes lihtsa allutamise ja karistamisega, kuid ka palju efektiivsem, sest nii õpib laps tegevuse käigus ise elu planeerima, analüüsima sündmusi ja põhjus-tagajärg seoseid otsuste tegemises, mida sageli tal pole kuskilt õppida. Tal tekib võimalus selgusele jõuda, et temast endast sõltub väga palju enda elu õnnestumises ja teised inimesed: õpetajad, kasvatajad võivad selles teda toetada. Õpilasekeskses pedagoogikas on õppimine ja õppeaine vahend lapse arenemiseks, mitte eesmärk iseeneses. Sama on ka distsipliiniga, millega reeglina ei teki probleeme, kui tegevus toimub õpilaste endi huvides ja on õpilastele huvitav. Kehtiv üldharidusliku põhikooli õppekava on liiga ühekülgne ja valmistab ette eelkõige akadeemiliseks karjääriks. Kehtiv õppekava arendab vähe mitteintellektuaalseid võimeid. Madalama
annaabi.ee 
