Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Käbi ei kuku kännust kaugele (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Käbi ei kuku kännust kaugele #1 Käbi ei kuku kännust kaugele #2 Käbi ei kuku kännust kaugele #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Teet Suurkivi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta

Laps tunneb end kõrvale jäetuna, muutub kinnisemaks ning lakkab usaldamast vanemat, kes talle nii ütles ­ ta ei taha enam jagada oma muresid, rõõme ja saladusi. Suur osa täiskasvanuid leiabki, et nemad teavad paremini, mis siin ilmas tähtis ja õige on. Kui me võtame mõnikord vaevaks võrrelda, kuidas me kohtleme näiteks oma sõpru- tuttavaid ja kuidas lapsi, siis tuleb tunnistada, et teiste täiskasvanutega käitutakse tihtilugu palju adekvaatsemalt. Käbi ei kuku kännust kaugele Laps omandab oma vanemalt nii mõndagi. Lapsel võib huvi tekkida emma-kumma vanema ameti "jätkamise" vastu, kui vanem on lapse silmis autoriteet, kui vanem on oma ametiga rahul ning sellele pühendunud, vanemal on oma töö tõttu ühiskondlik tunnustus, vanemal on avatud hoiak oma töö suhtes. Samuti võib lapsel olla ka isiklik huvi vastava valdkonna suhtes või eelsoodumus. Neid aspekte on muidugi veel ja palju. Põlvest põlve hakkavad päranduma traditsioonid,

Pedagoogika
thumbnail
117
doc

Aforismid

AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit

Kirjandus
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Nt Eesti Kontsert, Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid ~ AS Saarte Liinid, aktsiaselts Järvakandi Klaas ~AS Järvakandi Klaas, aktsiaselts LBM, Paal & Piil, Kadaka Reisid, aktsiaselts Kaatsi Kaev, osaühing Niks ja Naks ~ OÜ Niks ja Naks, külalismaja Kuus Sõlme, Värska laulukoor Leiko, Hansapank, Krahvi baar, Suure Tõllu kauplus, Hella Hundi kõrts, Kirju Kuke kohvik, Estonia teater, Kuku raadio, Kullerkupu koor, Õige Tee partei. Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: ,,Lembitu" talvejope (isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda ,,Virust" ja ,,Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena). Üksikut kohanime ei saa tavaliselt pidada asutuse või ettevõtte enda nimeks, vaid tegemist on asukoha määranguga

Eesti keel
thumbnail
6
doc

Eesti talurahva eluolu XIX sajandil

22. 1.22. Iga päev ei ole pühapäev. Inimene 1.23. 1.23. Igal inimesel omad head ja vead. 1.24. 1.24. Silm on hinge peegel 1.25. 1.25. Suu teeb suure linna, käsi ei tee kärbse pesagi. 1.26. 1.26. Veri paksem kui vesi. 1.27. 1.27. Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 5 1.28. 1.28. Heal lapsel mitu nime. 1.29. 1.29. Käbi ei kuku kännust kaugele. 1.30. 1.30. Isa sõna enam kui ema vits. 1.31. 1.31. Ema hellitab, isa karistab. 1.32. 1.32. Lapsel valutab sõrm, emal süda. 1.33. 1.33. Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida ühte ema. 1.34. 1.34. Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks. 1.35. 1.35. Hea naine vaese varandus. 1.36. 1.36. Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. 1.37. 1.37

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Käibetõed ja nende kirjeldused

ei julge midagi teha, aga see ei tee lapsest armsamat last. Last tuleks kasvatada mõistlikult, mitte liiga karmilt, aga samas ka mitte vati sees, reeglid peaksid paigas olema. Kui last liiga karmilt ja vitsaga kasvatada, siis lapsele jääb mulje, et nii ongi õige ja ka tema kasvatab enda lapsi nii hirmuvalitsuse all. Kui ei tulda lapsega muudmoodi toime, kui vitsaga, siis on see vanemale vabanduseks, et mida valusam vits, seda armsam laps. ,,Käbi ei kuku kännust kaugele." See tähendab seda, et lapsed teevad enda vanemate vigu ja kujunevad samasugused nagu vanemad on. Kohati on see õige, kuid ma ei usu, et lapsed vanemate vigu just kordavad. Lapsed kasvavad kindlasti mingil määral vanemate moodi, kuid mõjutavateks teguriteks on ka ühiskond, lasteaed jms. Iseloomult ja käitumiselt on kindlasti midagi vanematest, aga pigem lapsed ei tee näiteks samu vigu, kuna ka lapsevanemad oskavad oma lapsi kaitsta enda tehtud vigade eest

Kirjandus
thumbnail
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

"kõrginimliku" ala) pole võimalik ega vajalikki midagi millekski ümber mõtestada: Igal asjal oma aeg; Pole keegi nii hea, kui kiidetakse, ega nii halb, kui laidetakse; Kes teeb, see saab; Lõpp hea, kõik hea; 1b) kui selleks otseseks tähendusplaaniks on läbivalt ala I (st. loomne, taimne või elutu mitteinimlik sfäär) siis moodustab vs lausemetafoori, mis tuleb mõtestada millegi inimkohasena: Magaja kassi suhu ei jookse hiir; Käbi ei kuku kännust kaugele; Veerev kivi ei sammaldu; Vaga vesi, sügav põhi (kass, hiir, jooksma, käbi, känd, kukkuma jt. tähendavad tegelikult inimolendeid vm. inimesega, eriti ta mentaalse ja sotsiaalse sfääriga seotud objekte ja vahekordi); 1c) kui otsene tähendusplaan kuulub täielikult sfääri II (st. "elementaarinimiku" alale) või puudutab osalt ka alasid III ja/või I, siis tuleb vajalik osa mitteinimlikke tähendusi ümber mõtestada

Kultuur
thumbnail
3
doc

Vanasõnu

24. Mee-kaup-mees lakub mõne korra omasõrmi. 25. Mis naeste tarkus on? Hundi eest tuppa hoida. 26. Noorte leskede südamed ja kivi-vaagnad on usinad jahtuma. 27. "Kelle jalg tatsub, selle suu matsub" ja "Kes koera saba kergitab, kui koer ise"; 28. "Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg"; 29. "Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu"; 30. "Pill tuleb pika ilu peale"; 31. "Käbi ei kuku kännust kaugele" ja "Suur tükk ajab suu lõhki" 32. "Parem suutäis soolast kui maotäis magedat" 33. "Kes kannatab, see kaua elab". 34. "Häda ajab härja kaevu", 35. "Tasa sõidad (sõuad), kaugemale jõuad"). 36. Käbi ei kuku kännust kaugele. 37. Julge pealehakkamine on pool võitu. 38. Igaüks on oma õnne sepp. 39. Keelatud vili on magus. 40. Tervis on parem kui rikkus. 41. Kus suitsu, seal tuld. 42. Silm on hinge peegel. 43. Silm on südame aken. 44. Laisal päev pikk. 45

Kirjandus
thumbnail
22
docx

Psühholoogia ja loogika

väärtuste olemasolule, suutlikkus ennast reguleerida ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. o Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena o Isiksuse kujunemise teooria: Biogeneetilised kontseptsioonid ­ isiksus on sünnipäraselt antud. Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel. ,,Käbi ei kuku kännust kaugele" Sotsiogeneetilised teooriad ­ miljöö ja kasvatuse määravad kõik isiksuse kujunemisel. (Tabula rasa ­valge leht) Fenomenistlikud käsitluse ­ isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest. (erakordne omaette nähtus) Tänapäeval : Bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes

Psüholoogia



Lisainfo

Lapsevanematel on üha vähem aega, et oma järeltulijatel silma peal hoida ning nendega tegeleda. Töö ja karjäär on saanud tähtsamaks kui huvi nende laste tegevuste ja tuleviku kohta. Oma essees proovin välja selgitada, miks tänapäeva noorte ja laste olukord on selline nagu ta on.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun