Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Carl Ransom Rogers (1)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

CARL
RANSOM ROGERS

( 1902 -1987)
Carl Rogersit peetakse üheks mõjukamaks psühholoogiks ameerika
ajaloos. Sündis 1902 aastal Chicagos . Ta elas tavalises keskklassi
perekonnas. See võimaldas tema hea arengu. Kuigi tema peres polnud
just kõige soojemad suhted emotsionaalses mõttes asus ta üsna
varakult iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks
õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks
religiooni õppimise peale üle.
Tema kogemused on väljapaistvad hariduses, nõustamises,
psühhoteraapias, rahus ja tüli lahenduses. Roger ´s oli uhkusega
psühholoog. Hariduselt oli ta samuti psühholoog. Ta ei olnud tähtis
Carl Ransom Rogers #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helerinv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Humanistlik psühholoogia

REFERAAT Humanistlik psühholoogia Sisukord · Sissejuhatus psühholoogiasse · Humanistlik psühholoogia · CARL RANSOM ROGERS · ABRAHAM HAROLD MASLOW · Kaasaegne hellenistlik ajastu Sissejuhatus psühholoogiasse Psühholoogia juured asuvad Kreekas ja Roomas kus uurijateks olid filosoofid ja arstid ning objektideks inimesed. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb inimese vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Termin ` psühholoogia ´ tuleneb ise kreeka keelsest sõnast ja psyche ehk hing ja logos ehk õpetus. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka

Psühholoogia
thumbnail
7
docx

Humanistlik psühholoogia

psühholoogiat. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine. Teadmisi ja oskusi õpitakse selle jaoks, et ise muutuda arukamaks, tegutseda tulemuslikumalt ja ökonoomsemalt, olla loovam, mõista inimestevahelisi suhteid, eristada olulist ebaolulisest ja et paremini elus toime tulla. Inimene tahab ennast võimalikult maksimaalselt välja arendada. Humanistliku psühholoogia esindajateks saab nimetada Carl Rogersit ja Abraham Maslovit. Carl Rogers töötas välja isiksuskeskse teraapia. Abraham Maslov rääkis inimese vajadustest ja kuidas need on hierarhiasse paigutatud. See koolkond rõhutab inimese tundeid ja kogemusi. Humanistid julgevad arvata , et inimese olemus on oma loomult positiivne, loov ja arengut nõudev. Inimest pannakse julgelt vastu astuma oma probleemidele ja neid leidma ning lahendama ise. Humanism on psühholoogia kolmas valdkond. Vastuhakuks

Kategoriseerimata
thumbnail
240
docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust):  Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung.  Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas.  Alateadvus/teadvus.  Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise.  Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises.  Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA:  Abraham Maslow, Rogers.  Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea.  Eneseteostus.  Vabadus, eksistentsiaalsus.  Terviklikkus.

Isiksusepsühholoogia
thumbnail
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus ­ küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem

Psühholoogia
thumbnail
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

pettumine, ka lahusolek kodumaast olevat loomejõudu mõjutanud. Ka pakutud, et suur materjal kasvas üle pea ja lisaks Schirren ülikriitiline ka enda suhtes. Kielis keskaja ja varauusaja professoriks, väga hinnatud. Ka rektor mõnda aega. Loomingust vaid artikleid, retsensioone teiste ajaloolaste töödele, eriti Põhjasõja teemal. Ülikriitiline. Viljakamaid allikate kogujaid ja publitseerijaid. 1932 asutasid baltisakslased Carl Schirreni Gesellschafti. II maailmasõja järel taastati, tänini tegutseb, annab välja kogumikke, ka baltisaksa aastaraamatut, ajaloolased artikleid. Baltisaksa erialaste teoste katuseorganisatsioon. Lüneburg-Göttingen- Karlstadt baltisakslastele tähtsaimad. Julius Eckhardt (1836-1908) pärit Volmarist, juristi perest ja õppis juurat, hiljem töötas ajakirjanikuna. Uurinud Vene-Saksa suhteid, baltisakslasi. Ka Vene-Saksa kultuuri suhetega tegelenud. Avaldanud kogumikuna 1860

Ajalugu
thumbnail
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

See võis sarnaneda muusikalise kompositsiooniga ja oli suunatud keelelise mandumise vastu. Kolme erinevat teksti võidi ette kanda samaaegselt. Dadaistid naeruvääristasid läänelikku loogikat ja harmooniat. Nende juhtfiguur oli rumeenia päritolu Tristan Tzara (1896­1963). Kirjutas mitmeid manifeste ja tahtis anarhistlikule voolule anda kindlaid jooni. Dadaistide eesmärk oli elu ja kunsti ühendamine. Dadaismis on nähtud absurditeatri eellast. Dadaismiga seotud on Roger Vitrac (1899-1952); ka sürrealistidega. Näidendid olid burleskid, bulvarikomöödiad. Ka tragöödiaid. Kuulsaks sai pärast surma, kui lavastati tema ,,Victor ehk Laste võim". Noorena mõjutatud sümbolistidest. Oli luuletaja ja näitekirjanik. 20ndatel ühines sürrealistidega, kui kohtus Brentoniga. Tegutses koos Artaud'ga. Temaga koos loodi teater. Artaud lavastas tema olulisemad näidendid, üks nendest ,,Armastuse saladused", teine ,,Victor"

Üldine teatriajalugu
thumbnail
78
docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (1)

miizi profiilipilt
miizi: norm
21:30 11-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun