Locke ja Descartes (0)

Locke ja Descartes
Riin Emajõe 12A
John Locke
Sündis 29. augustil 1632. aastal Wringtonis,
Bristoli lähedal ja suri 28. oktoobril 1704. aastal
Oatesis, Essexis
Ta oli inglise filosoof ja materialistliku
sensualismi üks peaesindajaid
1667-75 oli viigide partei liidri lord Shaftesbury
teenistuses ja osales poliitilises võitluses
Läks valitsuse jälitatuna pagulusse, naasis
Inglismaale 1689
Locke`i tunnetusteooria põhiteesi ("mõistuses ei
ole midagi, mida varem ei ole olnud meeltes")
järgi on meeleline kogemus kõigi teadmiste
allikas
Locke tunnistab kahesugust kogemust ­ välist
ja seesmist (reflektsioon)
Vastukaaluks kaasasündinud ideede õpetustele
väidab Locke, et vastsündinud indiviidi teadvus
on "puhas leht" (tabula rasa), mille elu vältel
täidavad aistingud. Need informeerivad indiviidi
primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja
sekundaarseist (värvus, lõhn, maitse)
kvaliteedist, esimesed on objektiivsed, teised
subjektiivsed
Kogemusest pärinevaid andmeid töötleb ­
võrdleb, ühendab, abstraheerib ­ mõistus
Tema õpetus on põhiliselt materialistlik, kuid
sisaldab deismi sugemeid (peab Jumalat
liikumise ja tunnetuse ürgallikaks)
Ta oli inglise kodanliku liberalismi ideolooge
Võim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks
ja föderatiivseks (välissuhted)
Riiki käsitas ühiskondliku lepingu teooria
seisukohast
Pedagoogikas pooldas valitsevate klasside
laste individuaalset kasvatamist ja õpetamist
(dzentelmenikasvatus)
Rõhutas mõistuse arendamise ja praktiliste
teadmiste andmise vajalikkust
Tema filosoofia oli prantsuse materialismi
lähtealus, kuid tema kogemusõpetust on
tõlgendatud idealistlikult (G. Berkeley ja D.
Hume)
René Descartes
Ladinapäraselt Renatus Cartesius
Sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye en
Touraine`i (nüüd Descartes) lähedal ja suri 11.
veebruaril 1650. aastal Stockholmis
Oli prantsuse matemaatik, filosoof ja
loodusteadlane, üks analüütilise geomeetria
rajajaid
1616 lõpetas Poitiers` ülikooli õigusteaduse alal
Alustanud 1618 matemaatikaõpinguid, täiendas
end paljudes Euroopa ülikoolides
1628 siirdus Hollandisse ning asus Leideni
ülikoolis peale matemaatika õppima ka
astronoomiat
1649 siirdus Rootsi kuninganna Kristiina kutsel
elama Stockholmi
Matemaatikas võttis kasutusele muutuva
suuruse ja funktsiooni mõiste ning paljud tänini
kasutatavad matemaatilised tähistused
Ruumi punktide kirjeldamisel hakkas
rakendama koordinaatteljestikku, see aitas
kaasa ka diferentsiaal- ja integraalarvutuste
loomisele
Mehaanikas sõnastas mõju ja vastumõju
seaduse ning liikumishulga seaduse
Optikas tuletas valguse murdumise seaduse
Füsioloogias selgitas refleksi põhimõtet ning
laiendas determinismi printsiipi eluslooduse
kohta, kuid psüühikaga ei sidunud
Tema dualism lahutas vaimu ja mateeria
kaheks eraldi seisvaks, kuid teineteisest
mõjutatavaks substantsiks
Inimesekäsituses arvas, et inimene on kui
passiivse mehaanilise keha ja aktiivse mõtleva
hinge ühendus ning loomadel teadvust ei olevat
Meelepetteid ja arutluskäikude vildakust
põhjendas inimest eksiteele juhtiva genius
malignus`e (lad. "õel, salakaval vaim")
kujundiga
Soovitas alati kõiges kahelda
Jõudis teesini cogito, ergo sum ("mõtlen,
järelikult olen olemas")
Jumalatõestuses püüdis rakendada
ontoloogilist tõestusviisi
Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa
Hiljem kujunes tema mehhanitsistliku
maailmapildi alusel välja filosoofiline õpetus
kartesianism
Kasutatud kirjandus
Locke: Eesti Entsüklopeedia 5. köide
Descartes: Tea entsüklopeedia 5. köide
Tänan tähelepanu eest!