Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö
Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest. Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema. Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga.Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused.Katsed paradigmat liigendada on keerulised kuna paradigma on liialt ebatäpne ja avatud.Paradigmad satuvad kriisi kui sel esineb suur hulk anomaaliaid ja tuleb konkureeriv paradigma. Aga kui kaks paradigmat omavahel võitlema hakkavad siis tuleb mängu hulk omavahel seotuid põhjusi mis paneb teadlase raskusesse hülgama üht paradigmat teise kasuks. Individualismi all mõistetakse tea tud isiku teaduslike veendumusi mis püsivad nende endi peas
Niisuguse arusaama kohaselt on filosoofia „teise astme“ distsipliin, mis erineb „esimese astme“ teadusest nagu füüsika, sotsioloogia ja geograafia, mille eesmärk on esile tuua fakte maailma kohta. Filosoofia üritab kaardistada üldist olemust, uskumuste aluste abstraktseid põhijooni. Rosenberg on sel moel tabavalt kirjeldanud akadeemilise ülikoolifilosoofia praktikat – eriti tema kodumaal Ameerika Ühendriikides. Valgustab seal asjadundlikult valitsevat paradigmat. Rosenbergi vaatenurk ei suuda kirjeldada kogu filosoofiatraditsiooni mitmekesisust järgmistel põhjustel: a) Jätab kõrvale metafüüsika. Metafüüsika on maailma hõlmamise viis. Hegel-kirjeldab milline maailm tema arvates on. Leibniz-kujutab tegelikkust põhiliselt vaimsetest monaalidest koosnevana, siis see on väide maailma kohta. Aristoteles - aktuaalsuse ja potsentsiaalsuse eristus toob välja ühe maailma enese põhijoone – nii nagu Aristoteles seda näeb. Bergson-vitalism.
Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4
Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil tõlgendame ja mõistame kogemust, oma elu. Paradigma selgitab, miks teeme teatud asju ja kuidas asjad peavad tehtud saama; nad on prillid, mille kaudu maailma näeme. Teadusfilosoof Kuhn on defineerinud paradigmat (Kreitzberg 1993:24) kui teadusharu või distsipliini maatriksit, mis koosneb järgnevatest elementidest: 5 1. sümboolsed üldistused need on väljendid, mida kasutatakse rühma liikmete poolt edukalt ilma kahtluse või eriarvamuseta; 2. metafüüsiline paradigma jagatud uskumused teatud mudelitesse (nt mida peetakse teaduslikuks tööks ja mida mitte); 6 3
Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma. Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna. Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises. Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? Pöördsõna paradigma võib olla täis- või põhiparadigma. Täisparadigmaks nimetatakse paradigmat, mis sisaldab kõiki pöördsõna vorme, st nii liht- kui liitvorme. Sõna morfoloogia kirjeldamisel pole liitvormide arvestamine enamasti vajalik, sest liitvormid moodustatakse lihtvormide alusel kõikidest sõnadest ühtemoodi. Seetõttu esitatakse pöörd- sõnade morfoloogia kirjelduses tavaliselt niisugune paradigma, mis sisaldab ainult
Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSSAD: Ptk 6. Mis on teaduslik avastus? Kuidas see ajas toimub? Mis juhtub paradigmaga avastuse perioodil? Analüüsige hoolikalt hapniku näidet. Missugune on tehnoloogia ja protseduuride roll paradigmas? Anomaalia mõiste. Kuidas tuleks anomaaliatesse suhtuda? Anomaalia – „mõistatus“ mida ei saa lahendada hetkelise paradigmaga. Anomaaliad segavad normaalteadust ja seega viib see vahel selleni, et eiratakse dominantset paradigmat uue vastu. Ei saa eristada vaadeldavaid fakte ja teooriat, mis tõlgendavad neid. Kasutab paradigmat, et: kindla kogukonna täielik maailmavaade ja autoratiivne näide, et kuidas teha teadust. Normaalteadus on teadus käsitletud kogukonna poolt, kes võtab arvesse paradigmasid – teadlased nõustuvad, et kuidas maailma on ja mis on need head näited teaduslikus uurimistöös. Anomaaliad segavad normaalteadust, nt – hapniku avastus, X-kiired ja Leydeni purk.
piiranguid. - Laktosi teooria on aidanud kaasa empiristliku (induktivistliku) ja naiivse falsifikatsionistliku metodoloogia paikapidamatuse tõestamisele. - Jätab põhjendamata, miks kasutab füüsikat teaduse etalonina või miks on teaduslik teadmine kõigist tunnetuse vormidest parim. Lakatos käsitles iseenesestmõistetavalt, et füüsika esindab ratsionaalsuse ja hea teaduse paradigmat. Ta võttis juba eelduseks, et ükski valdkond, millel pole füüsikaga ühiseid tunnuseid ei ole teadus ja asub ratsionaalsuse vaatekohalt sellest madalamal tasemel. Lakatosi uurimisprogrammide teooria hindab ainult väljakujunenud teooriad ega pretendeerigi nõu andma, kuidas teadust tegelikult tegema peaks. Seetõttu on tegemist pigem teadusajaloo käsitlusega. Mitte miski ei garanteeri, et degenereeruv uurimisprogramm ei võiks ühel hetkel taas
· laps on vanemate hoole ja usalduse all; · lapse huvide, vajaduste ja õiguste kaitse tagamine toimub seadusandliku tasandi kaudu; · lapse kasvatamine toimub perekonnas või perekondlikus õhkkonnas; · perekonnast eraldatud lapsel peavad säilima sidemed kodu ja bioloogilise perega, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. 3 OLULISED PRINTSIIBID LASTEKAITSE TÖÖS Erialases kirjanduses eristatakse lastekaitses kahte peamist paradigmat lapse päästmise mudel ning peresid toetav mudel. Esimese mudeli puhul keskendutakse peamiselt lapse eraldamisele ohtlikust keskkonnast ning vanemate õigustele pööratakse vähem tähelepanu. Teise mudeli puhul on rõhk pere toetamisel, et aidata perel toime tulla oma rolliga pakkuda lastele piisavalt head kasvukeskkonda. Eesti kontekstis võime öelda, et hetkel on meil sugemeid mõlemast lähenemisest, soovitavaks võib pidada järjest enam peresid toetava mudeli juurutamist.
Kumb väide peaks vastama tõele funktsionalistliku hariduse teooria järgi? Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju on ta tegelikult koolis õppinud, mitte sellest kas tal on diplom kooli lõpetamise kohta või ei ole. Milline neist printsiipidest ei ole osa Max Weberi bürokraatia mudelist? Bürokraate edutatakse nii kaua, kui nad oma töökohustustega toime ei tule. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on ühiskonna jaoks vajalik. Millist paradigmat selline väide esindab? Konfliktiparadigma. Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on tihti väga keeruline. Mis v.ö selle põhjuseks, et vaesemate ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige rohkem kuritegusid? Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite hankimiseks kui kuritegevus. Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on rohkem kuritegelikke eeskujusid
Nende arust saab uurida ainult seda, mida on võimalik vaadelda, ehk käitumist. Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine Esindajad- 4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat Idee- Kognitiivne (e. tunnetuspsühholoogia) uurib eelkõige vaimse info töötlemist, seda kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees. Tähelepanu all on teadmiste omandamine õppimise teel, nende korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse- Kuidas toimub info töötlemine. Esindajad- J. Pigeat Looja- psühhobioloogilisel Roger Sperry Idee- psühhobioloogiline seletab inimeste käitumist ajus toimuvate bioloogiliste
probleemiga. Koos M.Jõeveeru, E. Saare ja E. Tagoga loetakse teda universumi rakulise ehituse vaadete süsteemi loojaks. Eestis · 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. · 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Maailmas · Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. · Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. · Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke ehk kauguse ning röntgenteleskoop kuuma röntgengaasi jaotuse
e Kenzabur (s. 1935) Nobeli kirjanduspreemia laureaat. 1958a sai ta oma lühiloo Shiiku (Loomakasvatus) eest Akutagawa preemia. Tema peamiseks inspiratsiooni allikaks oli ta haige poeg. Samas käivad tema tekstidest läbi ka poliitilised ja pastoraalsed teemad. Ise on ta end nimetanud sengo bungaku ,,sabaotsaks". Man`en gannen no futtobru (Man`en aja esimese aasta jalgpall, Silent cry, 1967). Nimetab vaimset kogemust "ülevuseks", milles võiks paikneda kolm paradigmat: visioon vägivallast, mis on paljuski apokalüptiline. e arusaam kollektiivsusest, mis on seotud looduslike paikadega. Ülevus on inimese keha. See on sageli seotud seksuaalsete aspektidega, aga ka vägivallaga. Kzui wa watamashii ni oyobi (Tõusuvesi on mu hingeni jõudnud, 1973) võib näha kõike kolme paradigmat. Mizukara waga namida o nuguitamau hi (Päev, mil ta ise pühib mu pisarad, 1972). Kawabata Yasunari, (1899-1971) Nobeli kirjanduspreemia laureaat
Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul. Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Mida tähendab paradigma? arusaam/konseptsioon/näide Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? strukturaal-funktsionaalne paradigma ja sotsiaal-konflikti paradigma Milline teooria tunnus on kõige olulisem Karl Popperi väitel? - Ümberlükatavus Nimetage kolm uurimistöö põhieesmärki ning nende uurimis küsimusi? kas, miks, mis juhul Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? empiiriline, Milles seisneb kvalitatiivse uurimismeetodi põhiidee. Kuidas erinevad teineteisest need meetodid?
20. Sajandi teisel poolel on teaduste ja tootmise kiirenevast arengust sugunenud ohtude ( näiteks globaalprobleemide) teasutal hakatud enam tähtsustama humanitaar-ja sotsiaalteadusi ning otsima teaduste arengu käsitlemisel õigeks teaduste kulmulatiivse arengu kontseptsiooni, mille kohaselt uued teadmised lisanduvad vahetult vanadele. Seejärel muutus valdavaks paradigmaatilise arenemise kontseptsioon, mille järgi eaduste ja teadusharude kumulatiivse arengu ajajärgud vahelduvad paradigmat muutuvate murranguperioodidega. (EE 1990, teadus) Mis on loodusteadus? Loodusteadusteks nimetatakse eluta ja elusat loodust uurivaid ja käsitlevaid teaduseid. Loodusteadused jaotatakse mateeria liikumise vormide( füüsika, keemia, bioloogia), uurimisobjektide(kolloidkeemia, mikrobioloogia),uurimisviiside(täppisteadused, ekperimentaalteadused) ja nähtuste ajalise( ajalooline geoloogia) või ruumilise jaotuse järgi( regionaalne füüsiline geograafia)
Neis murretes on võimalik eristada suuremal hulgal üksikvokaale kui eesti üldkeeles (nt kõrge õ, kõrgenenud keskkõrged vokaalid), kuid esmapilgul pole selge, kas tegemist on vokaalisüsteemi iseseisvate lisaliikmetega või pelgalt üldkeele vokaalide positsiooniliste allofoonidega. Foneetika ja fonoloogia vastandus · Kõnesignaali iseloomu ja sellega seonduvat püütakse kirjeldada mõõtmiste alusel ning kasutada loodusteadustele omast paradigmat (foneetika kui "kõnefüüsika"). Sel viisil nähtuna foneetika pigem vastandub fonoloogiale kui hõlmab seda. Ariste ettekujutus foneetika ja fonoloogia vahekorrast oli pisut teistsugune: ta määratles oma raamatus fonoloogiat ühe osana foneetikast (Ariste 1946: 45).
23. Pöördkondade üldjaotus. 24. Morfoloogiline paradigma (definitsioon ja iseloomustus). Käändsõna paradigma kui kahe arvu ja 14 käände kombinatsioon. Pöördsõna paradigma. Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget.
Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. Vaatlust teostatakse kosmoseteleskoopide ( Hubble, Spitzer, GALEX, XMM, Chandra ) ja suurte maapealsete teleskoopide ( Subaru, VLA, ESO- VLT jm ) abil
Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus humanistlik ehk arenguparadigma seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus konstruktivistlik paradigma 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku paradigma sisu: pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy) 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele
See toob omakorda kaasa ulatusliku läbiuurimise, mis lõppeb alles siis kui see probleem on lahendatud. Paradigmadele vastavaid teooriaid tuleb muuta nii, et need uuesti loodusele vastavad ning teadlastel tuleb õppida antud nähtust teistmoodi nägema, vastasel juhul ei ole uus fakt päriselt teaduslik teooria. Tihtipeale suudavad teadlased oma teooriad faktidega sobitada, kuid kui see ei õnnestu, on tulemuseks kriis teaduses, sest kehtivat paradigmat ei saa kõrvale heita enne kui on olemas uus paradigma ning vana puhul on kindel, et see ei kehti. Näiteks nagu Koperniku juhtum, kui avastati et Ptolemaiose astronoomia ei kajasta loodust tõetruult, tuli Kopernikul hakata uut otsima, sest teaduses oli eelnevalt kirjeldatud põhjustel kriis. (94) Kriis tuleb aga lahendada, on teadlasi, kes võtavad selle isegi oma eriala peamiseks ülesandeks. Kahtluse alla seatakse peaaegu kõik kehtiva paradigma probleemide lahendused ning sellele
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv
teaduse progressi revolutsioonilisust, mõistes teadusrevolutsiooni all ühe teoreetilise struktuuri asendamist teisega, mis pole sellega ühitatav. Samuti pidas ta tähtsaks teaduskogukondade sotsioloogilisi jooni. Kuhni järgi liigub teaduse progress järgmise skeemi järgi: eelteadus, normaalteadus, kriis, revolutsioon, uus normaalteadus, uus kriis. Teaduse kujunemisele eelnev korrapäratu ja mitmekesine tegevus struktureerub ja omandab suuna, kui teaduskogukond hakkab pooldama ühtainsat paradigmat. Paradigma koosneb üldistest teoreetilistest eeldustest ja seadustest ning nende rakendamise tehnikatest, mille teatud teaduskogukonna liikmed omaks võtavad. Paradigma raames tehakse normaalteadust. Normaalteadlased artikuleerivad ja arendavad paradigmat, püüdes seletada tegeliku maailma aspekte, mis ilmnevad katsetulemustena. Vältimatult tekivad raskused ja näivad falsifikatsioonid. Kui raskused lähevad käest ära, tekib kriis. Kriis lahendatakse, kui tekib
Veel kasutatakse vestlust, osaleja või tegevuse vaatlemist ja tekstide analüüsi. Põhiprintsiibiks on küsimuste minimaalne struktureeritus ja maksimaalne ,,sügavus". Kõikidel juhtudel esitatakse andmed kirjalikul kujul nii, et tekiks sõnasõnaline protokoll (va küsimustik puhul). (Gorden 1987: 7; Laherand 2008: 89) Uuritavate arv võib fenomenoloogilise uurimuses olla erinev. Samas tuleb uurijal meeles pidada, et sellises uuringuses järgitakse kvalitatiivset paradigmat, mille puhul uuritavate arv ei ole esmatähtis, vaid tähtis on leida infokandjad, kellel on uuritava ilminguga seotud asjakohaseid kogemusi. (Laherand 2008: 89) Andmete analüüs Fenomenoloogiline uuring on küllaltki ajamahukas ja nõuab uurjal intensiivset ja pikajalist süvenemist tulemuste õigeks tõlgendamiseks. Fenomenoloogilise uuringu tulemuste analüüsimiseks kasutakse sageli Amadeo Giorgi meetodit, mille käigus analüüsitakse andmeid
3. Humanism 4. Ratsionalism Mida tähendab Thomas Khuni järgi paradigma? Mõistab paradigma all kõigi poolt tunnustatud teaduslikke saavutusi, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks. Miks paradigma on oluline teaduses? Sest paradigmal rajaneb uurimine ja õpetamine tänu oma püsivale ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteemile. Mis näitab kõige paremini ja täpsemalt valitsevat paradigmat? Feminism Mida tähendab normaalteadus? Normaalteadus on selline uurimistöö, mis tugineb teatud saavutustele teaduse vallas. Normaalteadus ei ole orienteeritud suurte avastuste tegemisele või uue teooria loomisele. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Paradigma sisaldab nii teooria kui ka ettekujutuse vahenditest ja meetoditest, mida tuleb kasutada uurimistööl. Paradigma paneb aluse teadusliku uurimistöö traditsioonile. Nt Aristotelese füüsika. Mida tähendab teooria
Enamik inimesi iga päev sunnivad end tööle minema. Teised aga teevad seda suurima hea meelega. Nad on rõõmsad, viisakad ning mis kõige tähtsam, nad on väga produktiivsed. Nad jõuavad enda tavalise tööpäeva jooksul rohkem tehtud, kui n-ö tööle "sunnitud" inimesed. Mis siis kui igaüks hakkab mõtlema, et ta peaks olema rohkem pühendunud? Igaüks ei mõtleks selle peale, aga need kes on valmis seda paradigmat enda ellu sisestama, võiksid teada, mida tähendab pühendumus. Pühendumust töösse võib defineerida kui kogu oma kohustusliku tööaja vältel täita enda ülesannet. Pühendumus on olla õigel ajal kohal, tähtajadest kinni pidamine, olla produktiivne ning alati anda endast parim. Kõik inimesed teevad vigu, kuid kui sa oled pühendunult teinud oma tööd siis esineb vigu vähem, mis tähendab tööandjale vähem kulutusi ning head meelt. (Sweeney 2013)
või sujuvalt ühelt teisele kunstivormile üle minnes - seda kõike lähtudes kliendi eelistustest.(www.kunstiteraapiad.ee) Kunstiteraapia ei sea vanusepiirangut ega pea vajalikuks kunsti tegemise tehnilisi oskusi või varasemaid kogemusi. Oluline pole mitte tulemus, vaid loomise protsess ise, mille käigus toimub pingete vabanemine, hinge ja keha arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine.(www.kunstiteraapiad.ee) Kunstiteraapia nagu ka teised loovteraapiad kujutavad endast uut paradigmat ravikunstis. Nad on vastukaaluks meie ühiskonnas valitsevale masinlikule lähenemisele, mis on (ka meditsiinis) suunatud ainult lühiajalisele edule. Kunstiteraapiad on uus paradigma nii meditsiini kui ka üleüldse meie ühiskonna jaoks, nõudes inimestelt aktiivsust, mis paneks neid tegutsema, elust rõõmu tundma ja ahvatleks uusi projekte alustama. Kõik see ergutab kujutlusvõimet ning tugevdab vaimujõudu ja kehatunnetust nagu ka tundlikkust inimsuhetes. (Petersen,P;2004) 1
suurel määral sotsioloogiast, sotsiaalpsüholoogiast. Teine oluline ja mõjukas domineeriva paradigma teoreetiline element pärineb informatikas ja selle arendasid välja Shannon ja Weaver. Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma : liberaal pluralistlik ühiskonnaideaal, linaarne mõjude edastamine mudel, mõjuvõimas meedia, mille toime sõltub ka grupisuhetest. Alternatiivne pradigma. Alternatiivne ehk kriitiline paradigma tugevamaid või nõrgemaid vastuväited domoneerivat paradigmat esindajatele ideedle ja tegutsemisviisidele. Alternatiivne aradigma: ühiskonnakriitiline vaatepunkt ja väärtuste neutraalsuse eitamie, transmissiooni mudeli eitamine kommunikatsioonis, kvalitatiivne metodoloogia, kultuuriteooriate eelistamine, mure ühiskonndliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiku põhjuste pärast. 2.Massikommunikatsiooni uurimuse tekkelugu ja rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa
SÖ olulisemaks taotluseks on panna inimesed mõtlema, mille tulemusena iga inimene kujundab ise oma ökosoofia e ökoloogilise harmoonia v võrdsuse filosoofia. SÖ eelkäijateks on Henry David Thoreau teosega ,,Walden ehk elu metsas" ja Aldo Leopold teosega ,,maaeetika", kuid SÖ rajajaks peetakse Norra filosoofi Arne Dekke Eide Naessi. Tema teosega ,,The Shallow and the Deep long Ecology Movements". Naess eristab kaht ökoloogilist seisukohta e paradigmat inimkeskne e pealiskaudne, mille esindajad seavad kesksele kohale indiviidi ehk nad toetavad antropotsentristlikku lähenemist ümbritsevale maailmale. SÖ seab kõik olendid võrdsele positsioonile lähtudes ökotsentrismist. SÜVAÖKOLOOGIA INIMESEKESKNE ÖKOLOOGIA Kooskõla loodusega Valitsemine looduse üle
Osakoormusega õpe - õppur täidab aastas vähem kui 75% nimetatud perioodiks õppekavaga ette nähtud mahust. Paradigma - püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb uurimine ja õpetamine. Paradigma on uskumuste, vaadete, tõekspidamiste süsteem, millest inimene ei pruugi ise teadlik ollagi, kuid selle alusel võtab ta vastu, tõlgendab, hindab õigeks- valeks, võimalikuks-võimatuks informatsiooni, fakte, sündmusi jne. Paradigmat ei valita. Paradigma vahetus on äärmiselt vaevaline kui üldse võimalik. Paradigma vahetub revolutsiooniliselt või lihtsalt sureb eelmine põlvkond oma maailmanägemusega välja. Pedagoogid - direktor, õppealajuhataja, õpetaja, õpetaja abi ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ning käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline ja ainealane ettevalmistus.
d.) kartellierakonnad 17. Milliseid erakonnasüsteeme klassikalistes käsitlustes vaadeldakse? -Kaheparteisüsteemee, üheparteisüsteeme ja mitmeparteisüsteeme. 18. Laiahaardeparteiks nimetatakse erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide esindamine ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid. MUUTUSED POLIITIKAS 1. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisisi vahetust diktatuurireziimis? -Revolutsiooniga. 2. Millist muutuste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna meie ühiskond ja tööjaotus on nii kõrgelt arenenud, et inimesed peavad lihtsalt ise otsuseid vastu võtma ning tehtu eest ka vastutama." : c.) funktsionalistlik teooria 3. Millised nähtused iseloomustavad modernset ühiskonda? -Teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine ja kultuuritööstuse teke. 4. Mis iseloomustavad postmodernset ühiskonda? -Identiteetide paljusus ja poliitika
see kuidas inimene seostab ennast asjadega millesse ta sub. Mis on tähtis on see kuidas sa elad välja seda, mida sa usud, päevast päeva ja hetkest hetkesse. Kierkegaard keskendub küsimusele mida tähendab olla tõsi või olla olemas tõepäraselt. 2.4. Aabrahami ja Iisaki lugu Oma raamatus ,,Kartus ja värin" räägib Kierkegaard Aabrahami ja Iisaki loost. Selles raamatus vaadeldakse Aabrahami kui ,,Usu Rüütlit". Kierkegaardi Aabraham ei tõesta mitte ainult religioosse usu paradigmat vaid ta on imetlusväärne tegelane hoolimata tema mõrvarlikest kavatsustest, sest ta astub julgelt vastu ühe oma kõige kallima inimese kaotamisele. Vastavalt Kierkegaardile on Aabraham kangelane mitte sellepärast et ta kuuletus Jumala käsule vaid kuna ta säilitab oma suhte Iisakiga pärast temast loobumist. Kui Aabraham tõstab noa et Iisak tappa, sümboliseerib see seda et igat inimestevahelist suhet kummitab surma väljavaade. Armastus lõpeb alati kaotusega, vähemalt selles elus.
kuidagi taastada. Kuni kuuekümnendate lõpuni, seega esimesed 80 aastat mälu uurimist, tegeles suurem osa teooriaid sellega, kuidas me saame tugeva mälujälje ja mis tegurid seda mõjutavad. Tähendab, kogu fookus oli suunatud meeldejätmise-meeldetuletamise esimese osa peale. Ja keegi ei osanud õieti vahet teha ühelt poolt meeldejätmise ja teiselt poolt meeldetuletamise (retrieval) vahel. Ei olnud niisugust eksperimentaalset paradigmat. Esimene asi, mis me tegime (pärast seda kui nüüd on kõik läbimõeldud, tundub see lihtlabane) oli katse, milles me hoidsime kõik mõjurid- tegurid konstantsena kuni mälust väljatoomise momendini ja siis lihtsalt hea eksperimentaalse loogika kohaselt manipuleerisime seda moodust, kuidas inimesed midagi mälust välja toovad. Ja Eesti psühholooge 6
Käitumine on eesmärgiga säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Psüühika esimeseks funktsiooniks on idividuaalse kogemuse organiseerimine. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv organismi terviklikkuse säilitamisele suunatud käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Paradigma on teaduse maailmavaade- mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teduslikult uurida. 3 psühholoogia paradigmat: 1.põhivoolu psühholooga: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks, tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine, kvantitatiivne, uuritavaid nähtusi kirjeldatakse variaablitena, põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid jne. Ei ole põhimõtteliselt võimalik teada saada, miks variaablid on seotud, s.t varieeruvad koos. Võimaldab
3. Keskastme teooria- empiiriaga seotud, falsifitseeritav teooria 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime- mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumises. Aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel 5. “Verstehen”- Weber. Saksak. Mõistma, antipositivism. Osavõttev või tõlgendav sotsiaalse fenomeni lahkamine. Teadmiste hankimise osas on sotsiaalteadustes kolm põhilist paradigmat: positivism, antipositivism, kriitiline teooria. Antipositivism seevastu püüab pigem teatud sotsiaalseid nähtusi ja suhteid mõista. Siit ka antipositivismi saksakeelne nimi Verstehen (eesti k "mõistma"), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. - GOOGLE 6. Väärtused- ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. 7. Eesmärgiratsionaalsus ja väärtusratsionaalsus- 1) EESMÄRGIRATSIONAALNE
Nii lahenes kommertsgeograafia pikapeale üldtunnustatud paradigmale, pannes siiski peamist rõhku maailmaturul nõutavatele loodusvaradele ja nende kasutamisvõimalustele ja eirates muid teemasid. J.R. Smith üks kuulsamaid kommertsgeograafe. Stamp Maakasutusuuringute alustaja Ometi kujunes just Saksamaal teaduslik vool, mis kokkuvõttes tegi ära väga suure töö, mille tähtsus ja tähendus avanes alles siis, kui inimgeograafial jõudis kätte aeg paradigmat vahetada. See oli ruumökonoomikute vool, mis tegeles majanduse ruumilise korralduse küsimustega.J.H von Thünen vanim ruumökonoomik E.G. Ravenstein püüdis luua migratsiooni matemaatilist mudelit A. Weber uuris ettevõtete paiknemise tegureid eesmärgiga anda soovitusi ettevõtjatele. W. Christaller põhjendab regioonide väljakujunemist ja geogr ruumi jaotumist nende vahel. A. Lösch sama mis christaller, kuid temalt pärineb termin ruumiline korraldus.
Paradigmaatilise morfoloogia põhiüksused on järelikult sõnavormid ja muuttüübid; sõnavorme ei käsitleta üldiselt morfidest ja morfeemidest koosnevatena. Soome keeles on eri paradigmavorme umbes 150. Eesti keelega võrreldes on see arv suurem põhiliselt possessiivsufiksitega vormide, aga ka kliitikute arvelt. Lisaks on soome substantiividel umbes 1500 erinevat paradigmavälist vormi. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat. Mõned vormid võivad olla keelevastased, neid lihtsalt ei ole olemas. Sellisel juhul on tegemist defektiivse muutmise ehk vaegmuutmisega. Puuduvad vormid on paradigma augud, eesti keeles nt puudub pronoomenitel üksteise ja teineteise nimetav kääne ja mitmuse vormistik. Kui muuteparadigmas esineb auke, siis on neid üldjuhul sümmeetriliselt. Nt plurale tantum sõnad, millel puudub ainsusevorm (jõulud). Singulare tantum substantiividel puuduvad
THE HYPOTHESIS OF THE MOBILITY TRANSITION WILBUR ZELINSKY Rändeülemineku teooria Tänapäeval on kasutusel kolm georgaafilist paradigmat. 1) georgaafiline aksioom- veendumus, et füüsiliste ja sotsiaalsete sündmuste mustril on tõeline tähendus 2) ruumiliste uuenduste levik, antropoloogide ja geograafide poolt hiljuti avastatud väga huvitavad tulemused 3) geograafid on laenanud printsiibi majandusteadlastelt ja on pookinud selle geograafilisse aksioomi. See hübriid on sünnitanud mitmeid hüpoteese teemal: majanduslikest tegevustest tulenevaid territoriaalseid ümberpaigutused.
Oleme seega näinud, kuidas edusammud füüsika arengus tekitasid struktuurseid resonantse ühiskondlikus ülesehituses. Paljude kiiresti arenevate analüütiliste teadusharude 17 (küberneetika, semiootika, mänguteooria jt.) ülesandeks seati neid pingeid mõõta, tajuda, interpreteerida, töötamaks välja uusi ohtusid ja võimalusi arvesse võtvat paradigmat. Relatiivsest energiast kirgastunud maailm oli jõudnud postmodernismi lävepakule, kus ühiskonna keeruliste konstruktsioonide analüüs ei saanud enam rajaneda benthamistlikule utilitarismile. Pöördugem nüüd tagasi eelmisesse sajandivahetusse, et vaadelda lisaks Albert Einsteinile lähemalt veel teist juudi soost mõtlejat, kelle kohta ringleb vähemalt sama palju müüte ja anekdoote, ning kes esitas inimkonnale ja algavale ajastule vähemalt sama palju
epe ning toimub rahumeelne demokratiseeriv areng n pigem kaunistus ning vaba aja veetmise vorm tasakaalustatus e kaasatakse võimalikult palju liikmeid e ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid kuid mille tuvastamisse kaasatakse kitsas ring poliitikaspetsialiste 1. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisi vahetust diktatuurireziimis? a. valimistega b. riigipöördega c. revolutsiooniga d. humanitaarinterventsiooniga 2. Millist muuduste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna a. marksistlik teooria b. evolutsiooniteooria c. funktsionalistlik teooria d. riigiteooria 3. Millised järgmistest nähtustest iseloomustavad modernset ühiskonda? a. teaduslik mõtteviis b. majandussuhete kommertsialiseerumine c. tarbimine kui identiteediallikas d. kultuuritööstuse teke 4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda a. identiteetide paljusus b
[Eesvokaalid: i, ü, e, ö; keskvokaalid õ, ä] sälg : sälu, mitte sälju Sõnades aeg ja poeg lisandub j häälduse hõlbustamiseks. T Laadivaheldus on võimalik ainult ht-ühendis ht : h, nt jaht : jahi, siht : sihi, koht : koha, kahtlema : kahelda. Mõnedes t-laadivaheldusega sõnades pole nimetava aste süsteemipärane, nt rehi : rehe : reht(e); rohi : rohu : rohtu; ruhi : ruhe : ruht(e) (puutüvest õõnestatud anum või paat). Kaks paradigmat: uhtuma : uhtub ‘ uhutud olema’; uhtuma : uhub ‘ uhtma, uhama’ NB! vaher ja aher on astmevahelduseta, sest kõik ülejäänud vormid peale ainsuse nimetava on tugevas astmes. ÕSis kuuluvad eri tüüpi. K Ilmneb ühendites hk ja sk, nt kask, lehk (ühendis võib olla ka kolmas konsonant, nt norskama) k kaob. Nõrga ja tugeva astme vormide määramise problemaatilisus mõne sõna puhul, nt laskma (LT): lasta
kommunikatsiooni revolutsioon. Hakati intensiivselt välja andma ajalehti ja ajakiri. Sünnib see, mida me tänapäevases mõttes nimetame meediaks. Pärnu Postimees ja Sakala hakkavad järjest ilmuma. Nendes lehtedes toimubki debatt erinevate ideede üle. Toimub võimuvõitlus ja maailmavaate laiendamine. Meedia olemasolu on keskseks teguriks, mille kaudu formeerub rahvus. 18.saj – 19.saj I pool suur muutuste aeg. Puudutab nii ühiskondliku ja sotsiaalmajandusliku, kui ka kunsti ja esteetika paradigmat. Oluline erinevus varasema Euroopaga: alates 18. saj lõpust on märgata väikerahvaste tähenduse kasvu kogu Euroopa kultuuriruumis. Toimib väikerahvaste enesemääratlemise protsess. Väga paljudes euroopa piirkondades hakkab edenema rahvuslik mõtteviis. Toimub Tšehhis, Ungaris, Iirimaal, Leedus, Lätis, Soomes jne. Eesti pole erand. Erinevatel rahvastel on oma rahvuslikud ärkamisajad. Ajastu, kus hakkab välja kujunema uus Euroopa kultuuriline kaart
Verbide muuttübid - konjugatsioonid. 25. Muuteparadigmad. Keele morfosünaktilised tunnused määravad, missuguseid muutevorme erinevatel sõnaliikide sõnadel olla saab. Nende vormide täielik kogum moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmaatline morfoloogia - peaiseks meetodiks on muutenähtuste kirjeldamine nii, et uuritava keele kõikidest muuttüüpidest koostatakse näiteparadigmad. Põhiüksused on sõnavormid ja muutüksused. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat. Mõned vormid võivad olla keelevastased, sellisel juhul on tegemist defektiivse muutumise e vaegmuutumisega. Puuduvad vormid on paradigma augud. Plurale tantum - sõnad, millel puudub ainsuse vorm Sinugulare tantum - puudub mitmuse vorm Ühepöördelised verbid - sõnad, mis pöörduvad ainult ühes isikus 26. Morfoloogiline markeeritus. Markeerimata - tähendab mõnikord tunnuse puudumist, olulisim tunnus on see, et on lihtsam kui markeeritud liige.
võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 33. Mis jooned iseloomustavad Eesti poliitilist kultuuri? Poliitiline kultuur on poliitika osa millesse kuuluvad kõik poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Eesti poliitilist kultuuri iseloomustavad materjaalsus, maskuliinsus, rahvuslik maailmanägemus, nõrk kodanikukultuur, tugev riigi pelgus, orienteeritus muutusele ja individualism. 34. Millised on kolm peamist paradigmat sotsiaalteadustes? funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. 35. Mis on kvalitatiivse uuringu eesmärgid? Millised on levinud uuringutüübid? Millised on kvalitatiivse uurimuse eelised ja puudused? Kvalitatiivne uuring tähendab, et otsitakse esmajoones vastust küsimusele – kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritavast ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Sotsiaalteadustes on
b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on Isa sotsiaalne positsioon ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat Vasta tabeli põhjal järgmisele neljale küsimusele selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist b) Funktsionalism b) Põlvkondade sisest c) konfliktiparadigma 20. Kas tabeli järgi toimub strukturaalne 17
Mitte niivõrd võrdsus, vaid kui põhivajadused ja võimalused oma võimete väljaarendamiseks ja sotsiaalseks kaasatuseks. Amartya Sen, Nussbaum- materiaalne võrdsus pole piisav tingimus õiglaseks eluvõimalusteks, vaja lisada valik ja vabadus. Elik mitte niivõrd de-commodification kui tööjõuturust sõltumatuse loomine, vaid ex ante oskustega tegelemine. Perepoliitika roll! Lissaboni lubaduste täitmine: Vähesed riigid on rakendanud sotsiaalse investeeringu paradigmat nn comprehensive way – eelkõige Põhjamaad, aga ka UK, Iiri, Holland, Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa. Nn töötuse juhtimiselt tööhõive suurendamisele on läinud hästi, samuti aktiveerimine. Samas ebavõrdsusnäitajad pole paranenud. Süüdistused, et sotsiaalse investeeringu paradigma on lammas hundi nahas (hunt = neoliberaalne poliitika).Samas Lissaboni lepingu fookus, mis algselt tõstis majandus- ja
Põhiküsimused: 1)Mis hüvesid tuleks/saaks jagada? 2)Kelle/mille vahel jagada? 3)Mis on „õige“ jaotus? 4)Mis on õigluse staatus? Korraldav e võrdsustav e rektifikatoorne e kommutatiivne e korrektiivne õiglus. Küsimus vahetus-suhtest. Õiglane tähendab siin õiget proportsiooni. Teenuse/asja eest tasumine, kahju ja hüvituse vahekord, kuriteo ja karistuse vahekord. Jaotava õigluse 3 keskset paradigmat/kontseptsiooni: egalitaar-liberalism, libertarianism, kommunitarism. II Egalitaar-liberalism *Rawls Õigluse eeldused: - Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed - Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal) Peaküsimus: mis printsiipide alusel tuleks elu korraldada, et olukord oleks õiglane? Vastus: nende printsiipide alusel, mis valitaks nn „hüpoteetilises algolukorras“.
roomakatoliiklased, hare krishnalased ja bahailased) ja leidis, et pöördunud olid võrreldes oma eakaaslastega kogenud lapsepõlves vähem emotsionaalset mõistmist ja olid tundnud ennast lapsepõlves suhteliselt õnnetumana.) Pöördumise mõiste on aja jooksul teisenenud. Ühes sellekohases käsitluses võrdles Richardson (1985) pöördumiste kirjeldusi varajastes 19. saj lõpus läbiviidud ja 20. saj lõpus. Ta nimetas neid klassikaliseks ja kaasaegseks pöördumise paradigmaks. Need kaks paradigmat erinevad teineteisest erinevate tunnuste poolest. Klassikaline pöördumine oli kiire, samas kui kaasaegne on pikaajaline. Klassikaline pöördumine toimus teismeliseeas, kaasaegne hiliseteismelise- või varases täiskasvanueas. Klassikaline pöördumine oli ülekaalukalt emotsionaalne, kaasaegne aga seevastu pigem intellektuaalne ja ratsionaalne. Pöördumiskäsitlused olid varem nõudeid esitavad, nüüd pigem kaastundlikud. Varem oli inimene ise passiivne, nüüd aga aktiivne otsija
Ta satuks pilkealuseks, tema üle naerdaks, tema juttu peetaks väljamõeldud ulmelugudeks. Keegi ei usuks teda ning ta oleks heidik. Ta ei suudaks enam näha elu samamoodi nagu seda teevad teised inimesed koopas, tema silmi pimedus enam ei kontrolli, isegi kui ta oli ainult natukene aega päikese käes. Ta ei oleks enam rahul oma eluga koopas. 65. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Tõnu Viik eristab klassikalist ja uusaegset paradigmat. Klassikaline filosoofiline paradigma- Küsimus sellest, milline on hea ja õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis elu heaks teeb? Kuidas saavutada hea ja õnnelik elu? Kuidas hästi elada? Mis on õnn ja milles see peitub? Mida saan teha, et olla õnnelik? Uusaegne filosoofiline paradigma- arutab abstraktsemaid küsimusi. Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane ja üldine elu parem? 66. Mis on õnn?
Mis hüvesid tuleks/saab jagada? Kelle/mille vahel jagada? Mis on õige jaotus? Mis on õigluse staatus? 2. Korraldav õiglus: võrdsustav, rektifikatoorne, kommutatiivne, korrektiivne Teenuse/asja eest tasumine: palju nänni tuleks vastu anda? Kahju hüvitise vahekord: mitu eurot BMW mõlkimise eest? Kuriteo ja karistuse vahekord: palju tapmise eest anda? Erinevad arusaamad õiglusest. Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat (õigluskontseptsiooni): 1. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn “hüpoteetilises algolukorras”. Hüpoteetiline algolukord on kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea…
Guerrilla Girls olid mõjutatud 70ndate naiste liikumisest/ rühmitusest, kuid otsustasid välja töötada uusi meetodeid oma põhimõtete ja ideede väljendamiseks. 70ndate naiste rühmituse mõte oli see, et naiskunstnikud peaksid tootma autentselt ja radikaalselt erinevat kunsti, et hävitada valitsevat visuaalset paradigmat. Nad olid pigem meeste vastu (anti-men), emallikkuse vastu (anti-maternal), kriiskavad ja tõsised. Neid kritiseeriti palju, üheks põhjuseks oli see, et nende grupp koosnes suuresti vaid „valgetest“ inimestest, mis kohati kajastas ka nende jaoks olulist probleemi kunstimaailmas, kus samuti suur osa kunstnikke, keda tunnustati olid just „valged“. „Värvilistel inimestel oli raske olla grupi liige, kuna tokenism,
annaabi.ee 
