50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
relle0304
Õppematerjali autor
mida teadlased ilmutavad normaalteaduse probleemide vastu( lk56). Eesmärk peaks olema normaaluurimise probleemi lõpuleviimine, kuid selleni jõuavad vähesed, sest see on tunduvalt keerulisem kui lihtsalt probleemi leidmine, sest see nõuab keeruliste instrumentaalsete, kontseptuaalsete ja matemaatiliste mõistatuste lahendamist. Kuigi normaalteaduse mõistet käsitleb Kuhn kõige esimesena, on mõiste "paradigma" sellest isegi tähtsam, olles normaalteadusega ka tihedalt seotud. Paradigma Kuhni essees tähendab põhimõtteliselt teooriat, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ka ettekujutus teaduslikust tegevusest (näiteks milliseid väärtusi tunnistatakse) Sellised paradigmad on näiteks: Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika jne. (http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Teadlased, kes sama teooriat pooldavad, moodustavad teadlaskonna. Normaalteadusest rääkides peavad eksisteerima paradigmad, ilma
halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead. Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda
Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud ühe paradigma poolt, mis on suuremalt jaoltvõetud omaks teadusliku kogukonna poolt. Eelteadus Toetava paradigma kujunemisel muutub eelteadus normaalteaduseks. Mitte organiseeritud ja mitte struktureeritud tegevus, mida iseloomustab vaidlus ja pidev debatt fundamentaalsuste üle. Paradigma: tekkimine ja omaksvõtt uurimistöö paradigma raames (3 faktoloogilise uurimistöö fookust ja normaalteaduse teoreetilised ülesanded) 44. 3 faktioloogilise uurimistöö fookust – 1
Alternatiiv: naturaliseeritud teadusfilosoofia. Püütakse võimalikult täpselt kirjeldada seda, mis teaduses aset leiab. Ratsionaalus ei ole a priori ratsionaalsus, vaid hüpoteetiline, neid võib ka kummutada. Teadusrevolutsioonide struktuur (KUHN) – ei ole muud autoriteeti, kui teaduskogukondade arvamus. Küps teadus – rutiinne töö, pildi kokku panemine, mille juures põhiprintsiipe ei vaidlustata, see tegevus on omamoodi elu vorm, kultuuriline tervik, mille tegevuse aluseks paradigma. Paradigma kui näidis, teaduse kui tegevuse mudel, mis hõlmab seadusi, teooriat, rakendusi ja aparatuuri. See on TRADITSIOON (Ptolemaiose astronoomia, Newtoni dünaamika) 2) kui väärtuste, hoiakute ja maailmapildi kompleks. Paradigmad ühendavad mingit (teadlaste) kogukonda!!1 alati kellegi paradigma Teaduse arenguskeem: eelteadus – normaalteadus – kriis – paradigma raames ei ole võimalik anomaaliaid seletada. revolutsioon – paradigma vahetus
Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olem
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid