50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-08-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kot0d
Õppematerjali autor
MAI KOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Martin Nael Klass: 7D klass Pärnu 2020 Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi
Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist.Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.Taluperede nooremad pojad,kellele kodus maavaldust ei jätkunud,olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt
Viikingid Referaat Tallinn 2003 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Viikingite laevad......................................................................................................... 4 1.1 Viikingite Rändamine...........................................................................................4 2.Viikingite kodu............................................................................................................ 6 2.1 Viikingite kirjandus...............................................................................................6 2.2Viikingite usk.........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................
Selline keraamika levis Vahemere kirdekaldal, Aadria mere ääres, aga ka Maltal, Sardiinias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Aafrikas ja Hispaania idaosas. Ka selline keraamika levis laialt tänu ulatuslikule kaubandusele. 9 Aadria mere rannikul kasutati ka kammtempliga või lihtsalt küüntega ornamenteeritud keraamikat (tempelkeraamika). Pidev kaubitsemine suhteliselt suur kultuuriline ühtsus laial alal. Elati suhteliselt liikuvalt. Majandus põhines karjakasvatusel, peamiselt kitsed, lambad, aga ka sead, veised. Põllunduse aluseks oli oder. Jätkuvalt peeti ka jahti. Valitses laibamatus, surnud maeti kõverdatult, kasutati ka ookrit. Hauapanustena kasutati väga palju teokarpe. Lääne-Euroopa megaliidid Euroopas neoliitikumist megaliitehitised. 5 at algul eKr oli Prantsusmaa kesk- ja põhjaosas tegu viljelusmajandusliku asustusega. U samal ajal seal ka esimesed megaliitehitised.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Erik Adra VIIKINGID Referaat Juhendaja: Rita Pilisner Pärnumaa 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viikingite laevad ....................................................................................................................4 Viikingite rändamine ..............................................................................................................5 Viikingite kodud..................................................................................................................... 6 Viikingite kirjandus .........................................................................
Eristatakse kahte stiili 1) romantiline juugend lopsakas ja mänglev stiil 2) konstruktiivne juugend - art nouveau, modernstiil, stile liberty, juugend - romantiline ja konstruktiivne juugend - struktuuri paljastamine, konstruktsioonid esteetiliseks - asümmeetria + orgaanilisus - erinevad materjalid (raud + klaas) - dekoori obsessioon - manifesti puudumine (ei kehtestatud reegleid) BELGIA -rahvuslik identiteet + rahvuslik stiil - "Arhitektuuris pole miski ebatõene ilus" - keskklass + majandus - Les XX, Esteetilise Vabaduse Salong - Keskkonna kui terviku Jan Toorop - naiselik Juugend =Victor Horta Hotel Tassel 1892 (väljast klassikaline) Esimene kord raud elamuarhitektuuris "Lindistiil" - trepi käsipuud,liuglev, sambad (pole liiga puhtad) Avatud planeering *Hotel Solvay 1895 - kivi ja metalli ühendamine, fassaad on dünaamilisem (jooned, kaared tänu metallile), interjööris on näha stiilide kombinatsioone ja arhitekti töövaldkond laienes
Pilet nr 7 Võitlus Vana-Liivimaa pärandi ümber Jüriöö ülestõus 1343-1345 Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmus
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, teine kambrisse ja kolmas, esikülje
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid