Ristiusustamine (0)

Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse : vaimulikud , aadlid , talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti , et peagi saabub maailmalõpp – viimane kohtupäev, mille järel lähevad head – Jumala järgijad – paradiisi , kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud ( kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse – eriti Jeruusalemma.
Usuti, et peagi saabub maailmalõpp – viimane kohtupäev, mille järel lähevad head – Jumala järgijad – paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse
Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallu­tus­sõdadega 771.-804.a. Keldi kirik . Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine – 10.-11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia : 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa ; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel.
Vaimulikkonna hierarhia paavst ; peapiiskopid ; piiskopid ; preestrid ; ülem- ja alamdiakonid ; akolüüdid (küünlakandjad) ; lektorid (prohvetite raamatute ettelugejad) ; eksortsistid ( kurjade vaimude väljaajajad)
Maal oli tähtsamaid makse kümnis, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist. Maaisandal oli oma kirikus ka patronaadiõigus – õigus määrata kohale preester . Hiljemal ajal sai suurt tulu indulgentside müügist. Indulgentside müük toimus kindlate reeglite kohaselt korraldatud kampaaniatega. Põhilised maksud siiski maavaldustest ja mitmesugustest maksudest (kümnis, pearaha ).
Karolingide renessanss Kultuuri tõus Frangi riigis 8. saj teisel poolel ja 9. saj alguses, “positiivsete sammude rada”. Hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit (avaldus antiikautorite käsikirjade kogumises, ümberkirjutamises ja matkimises), õukond kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Karolingide renessansi keskus oligi Karl Suure õukonna nn akadeemia, kuhu kutsuti silmapaistvaid teiste maade õpetlasi. Kultuuris oli eesmärk saavutada Antiik- Rooma tase. Rajati õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalike münte – Karl Suure rahareform . Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus kirjavorm: karolingide minuskel .
Kloostrite tähtsus Kloostrid olid tähtsad majanduslikult (põllumajandus- ja eeltööstusliku tehnika arengule avatud suurmaavaldustega), intellektuaalselt (scriptorium’is kopeerisid ja illumineerisid mungad käsikirju) ja kunstiliselt (miniatuurid, vitraaž, ehitus jne); vahel poliitilised ( Cluny ) ja loomulikult vaimulikud keskused. 13. saj kerjusmunkade suureks uuenduseks oli kloostrite asutamine linnadesse.
Bütsansi riigi teke lääne.rooma alad langesid 6 saj.iks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud riigid. Ida-rooma püsis keisrivõim kuni 15 sajni, mil riigi pealinna kõnstantinoopoli vallutasid türklased. Konstantinoopoli kreekapärane nimi byzantioni järgi kutsutakse nüüd seda bütsantsiks