Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal (0)

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal  
Rootsi aeg algas Eesti alal 17. sajandi alguses ja tõi Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mõtted ja valitsejad , kes soovisid midagi ette võtta, et vähendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmärk oli küll parandada tootlust ja suurendada ühtsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti põlisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sündmused ja eluolu areng.   
Kõige tähtsam oli põlisrahva, talupoegade silmis kindlasti majandus: söök pidi laual olema ja katus pea kohal, ülejäänud asjad olid teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas Liivimaa aadelkonda. Talurahva elu hakkas majanduslikult paranema alles Karl XI ajal, kes riigi rahakriisi tõttu viis läbi mitmeid uuendusi . 1681 . aastal riigistati enamik mõisatest, nii et aadlikud muutsid rentnikeks. Selleks, et aadlikud rendiraha talupoegade maksude suurendamisest ei saaks, võeti kasutusele vakuraamatud, kus oli näha tasutud ja tasumata maksud ja kehtestati maksude ülempiirid. Talud hinnati ja määrati kindlaks kui suure tootmisvõimega need on. Selle järgi võeti ka makse. Tehti kindlaks ka viljalaenu protsent, et mõisnik sellega talupoega nöörida ei saaks. Normeeriti teotöö päevade arv. Kõikide nende uuenduste ja mõisnike õiguste piiramiste tagajärjel hakkas talupoegade majanduslik olukord paranema ning talud muutusid aina jõukamateks. Siiski oli enamus Rootsi ajast veedetud pärisorjuses ja lootustandvad uuendused ei jõudnud kaua kesta, enne kui 1700. aastal algas sõda ja uus elukorraldus segi paisati. Ma arvan, et Rootsi aeg möödus eestlaste jaoks suuremas osas peaaegu samamoodi, kui eelnevad sajandid, kuid need muudatused, mis 17. sajandi lõpus tehti jäid rahvale hästi meelde, sest tundusid peale sügavat pärisorjust vägagi kergendavalt.            
Kohustuste koorem tundus raskena ka sellepärast, et tolle aja põlluharimise viis oli vähe tootev . Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel aja veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest . Peale põlispõllu oli talupoegadel kasutada veel rohkesti metsamaid. Neid kasutati alet tehes, mis oli seotud suure jõupingutusega. See muutis elu veel raskemaks, eriti kuna tähelepanu pöörati rohkem vaimse elu parandamisele ja ei võetud midagi ette eestlaste peamise tuluallika – põlluharimise edendamiseks.
Suuremad muutused toimusid valitsemiskorras. 17. sajandi keskpaigaks kujunes välja nn. maariik (Landesstaat), mis oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus ja säilis kuni 20. sajandi alguseni . See jaotas Eesti ala kaheks kubermanguks Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kindralkuberner . Rootsi kuningas Gustav II Adolf võttis enda riigi eeskujul kasutusele uue kohtusüsteemi, mis andis talurahvale endisest palju suuremad õigused. Asutati kõrgemad kohtud e. õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud , kus arutati alama rahva tsiviil- ja kaelakohtulisi asju. Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku õigus talupoja elu üle ja trahvide määramine, jäeti vaid kodukariõigus, mis oli siiski üsna raske karistus . Siinne rahvas polnud küll kaugeltki vaba, kuid endisest sügavast pärisorjusest oli asi juba päris kaugel.   
17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mõju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas tähtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi . Teisest küljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mõjus kokkuvõttes hästi, sest genereeriti hulk värskeid, filosoofilisi ideid, samuti iseloomustas seda tugev rõhk rahvaharidusele. Kirikuelu liikus paremuse poole Rootsi ajal olid kirikuõpetajateks valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne on nende meeste töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel.                               Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud pidasid tähtsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid köstrid seda õpetama. 1684 . aastal avati Tartu lähedal, piiskopmõisas Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel koolmeistrite seminar . 1687 . aastal võeti vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks jäi see plaan teostamata. Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka 1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gümnaasiumid. 1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu Ülikooli asutamisürikule, millega muudeti Tartu gümnaasium ülikooliks. Kahjuks nendes koolides eestlastel õppida polnud võimalik. Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et tõlkida Uut Testamenti. Võeti kasutusele uued grammatikad . Ma usun, et Rootsi aeg mõjutas väga tugevalt eestlaste hariduselu ja pani sellele kindla aluse, mis jäi püsima isegi peale Põhjasõda . 
Rootsiaegsed uuendused tõid küll mõningaid parandusi talurahva ellu, kuid neid siiski vähe. Palju jäi veel tegemata. Talupoeg oli endist viisi maa külge seotud. Põgenes ta, siis võis mõisnik teda nagu ordugi ajal tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaksmääratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllalt suur. Põlluharimise meetmed olid algelised.Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Vaatamata kõigele sellele tundus rahvale Rootsi aeg endisest paremana. Rahvas ise hindas Rootsi aega väga tabavalt: "Rootsi aeg oli vana hea aeg. Kui maha kukkusid, võisid oma loaga üles tõusta ." Selle lausega on öeldud , kui väikesed olid siiski talupoja õigused Rootsi ajal. Rohkem paistis see ajajärk silma haridus - ja kultuurielu arenguga, mis enne oli peaaegu olematu. Eriti tähtis oli see eestlaste hariduse arenduse poolest. Ma arvan, et Rootsi aeg andis siinsele talurahvale lootust, et kunagi võivad nad vabaks saada, mis aitas tugevamatel üle elada järgnevad rasked aastasajad, mis muidu oleksid tundunud veel süngemad.