Ajalugu 1.1 klassile Ptk 8-12 kokkuvõte (0)

AJALUGU PTK 8-12
1. Linnaõigus on õigusnormide kogumik, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast.
Tallinn, Rakvere ja Narva said Lübecki linnaõiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said Riia linnaõiguse järgi. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus.
2. „Linnaõhk teeb vabaks“ tähendab, et kui sõltlased elasid 1 aasta ja ühe päeva linnas, siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida .
3. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ning ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud.
4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud. Gildid kaitsesid oma liikmete huve , korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust.
5. Kirikuid ja kabeleid rajati kihelkondadesse.
6. Talupoegade koormised : Viljakümnis, hinnus ja teotöö
7. Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik . Kihelkonnakiriku preestrite ülesanded olid: armuandmine, pihilevõtmine, pulmad , matused, harimine usu teemadel .
8. Naiste roll ühiskonnas oli vähem tähtsam kui meestel. Naise ülesandeks oli kasvatada lapsi ja armastada meest.
9. Linna valitses raad . Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust , omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka.
10. Hansa liit oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Hansa liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
Hansakaubandusel Eestile oli oluline roll : Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule ( arhitektuur , maalikunst), käsitööoskuste levikule (samuti ka vastava terminoloogia levikule), mõjutas kirjakeelte arengut
11. Laokohaõigus tähendas, et sadamast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata.
Laokohaõiguse said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu
12. Tsunfti ülesanded olid kaitsta turgu, kontrollida toodete hindu ja kvaliteeti.
Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid.
13. Keskaegsed põllutööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke
14. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks .
Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ????????
15. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks.
16. Linnuseid rajati maa kindlustamiseks.
17. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad , vabadikud, sulased, teenijad, träälid.
Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus .
18. Vasallide õigus muutus kindlamaks, kuna vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisaid.
19. Kõrgemaid vaimulikke nimetati toomhärradeks.
20. Maakaitse lasus rüütlitest läänimeestel. Nad elasid linnustes.
21. Talupojad pidid sõlmima maapäevadel seisuste vahel terve rea kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimuseta välja andma. Kasu said sellest mõisnikud, aadlikud , isandad .
22. 13 sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta. Siis peeti talupoegadega ühiseid söömaaegu ehk vakusepidusid.
23. Kaubanduse ja Hansa liidu kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid. Kuna kaupmehed peatusid linnades ning nende kaudu levis nende maade kultuuri.
24.Kultuuri juurdumine maarahva seas oli aeglane, kuna maale ei jõudnud kultuur nii kiiresti kui linnadesse.
25. Eestlaste õiguslik seisund oli peale vallutust küllaltki hea.
26. Kodanikuks sai iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu.
27.Kui mina oleksin mõisnik, siis ma elaksin 15.sajandil. Ma elaksin Kiltsi mõisas. Mõis on ehitatud kivist. Mul oleks mitu talupoega, kes tegeleksid heinaniitmise ja kuivatamisega, vilja külvamise ja koristamisega, loomade kasvatamisega. Mul on olnud ka talupoeg , kes ei teinud tööd, tema viskasin ma majast välja. Mul on hea elu, mul on palju raha.
28. Gildid aitasid kaasa oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitsesid leskede ja orbude eest.
29. Talupoegade õiguslik seisund muutus läbi keskaja halvemaks, kuna nad pidid sõlmima lepingu, kus ei saanud lahkuda kuhugile ilma isanda loata.
Mõisnike õiguslik seisnud muutus paremaks, kuna nad said talupoegadega lepingu, mis ei lasknud neil ilma mõisniku loata lahkuda.
30. 16 sajandil kehtestati Luterlik kirikukorraldus
31. Esimene eestikeelne raamat oli luterlik katekismus.
32.Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).