tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu võetud deklaratsioon, mis tugineskõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Hiljem oli ka eeskujuks paljudele teistele riikidele.Asutav kogu Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Aastal 1614 saadeti generaalstaadid laiali, ainuvõim läks seega kuninga kätte, Prantsusmaal algas absolutismiajastu. 1789 kutsuti uuesti kokku, kolm seisust Asutav Kogu- kolmanda seisuse ja osade aadlike ja vaimulike saadikute rahvuskogu, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning sellega panema aluse uuele riigikorrale. Algul kutsuti neid Rahvuskoguks. Nenede otsuseid ei olnud õigus kuningal tühistada. Pikk parlament- kuninga uuest kokku kutsutud parlament.(1640. aasta jooksul muutus olukord Inglismaal aga veelgi
Võimu taotles mitu rikast suguvõsa. PRANTSUSMAA 987.a lõppes Karolingide valitsemine. Feodaalide poolt valiti uueks kuningaks Hugues Capet- pani aluse Capetingide dünastiale. Capetingide valitsemise ajal oli kuninga võim väga väike, feodaalid iseseisvad. Ajapikku hakkas kuningate võim tugevnema. Kuningate liitlasteks said linnad. - Philippe IV Ilusa ajal tugevnes kuningavõim veelgi. Nõudis vaimulikelt maksude maksmist. 1302- kutsus kokku generaalstaadid (seisuste kogu), kes andisid kuningale nõu ja ka õiguse raha küsida. Inglismaa parlament (1265)- mõjukam kui generaalstaadid. RENESSANSS Renessanss ehk antiikkultuuri taassünd. Hakati uuesti uurima antiikfilosoofia saavutusi, filosoofide töid. Kunsti valdkond laieneb, hakkab kujutama ilmalikust. Humanism- inimkeskne, inimene muutub tähtsaks. Sünnib Itaalias (14.saj) Da Vinci- leiutaja, kunstnik, teadlane, uuris inimese keha mis oli tol ajal keelatud tegelikult.
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ennem room
Seisuste esinduste kujunemine Inglismaal toimus see altpoolt ülesse vastu kuninga tahtmist. John... oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament. Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud. Keskaegne vaimuelu Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer, ordinatsioon, viimne võidmine. Neid sai vahendada ainult kirik ning lunastatud polnud võimalik saada ristimata, pihtimata, ja viimse võidmiseta
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanla
Generaalstaadid Philippe Ilus nõudis prantsuse vaimulikelt maksude maksmist, paavst keelas selle ära. Oma rahvalt toetuse saamiseks kutsus Philippe 1302 kokku seisuste esinduse ehk generaalstaadid. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, teiseks olid aadlikud ilmalikud feodaalid alates suurtest senjööridest ja lõpetades väikerüütlitega. Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvalt väiksemaks Inglise parlamendi omast. Edward III trooninõudlemine ja Saja-aastase sõja algus - Edward III Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid
Moekaks muutuvad hiina motiivid. Romantiseeritakse maaelu (karjusemotiivid). Parkides taotletakse loomulikust. Rokokood võrreldakse poliitikas l'ancien regime'iga. Jätkub priviligeeritud seisuste elu. Kõrgaadel veedab täna absolutismi pol korraldusele luksuslikku elu. Jätkub aadli maksuvabadus. Ülejäänud rahvas maksab aadli lõbud kinni. Lõplikult tühjendab Prantsusmaa riigikassa USA iseseivsussõda. Lõplikult ollakse ummikus 1789, millega kutsutakse esile Generaalstaadid. Neoklassitsism Klassitsism on seotud nii kujutavas kunstis kui ka kirjanduses. Stiil jätkub peale valgustust. Ideaal on antiikajastu, eelkõige Vana-Kreeka. Eelkõige hinnati Kreeka demokraatiat. Areneb kiiresti arheoloogia, süstemaatilised väljakaevamised. Esteetiline ja poliitiline antiikvaimsus. Oluliseks muutub arhitektuur, millest areneb edasi ampiir. Ampiiri ideaaliks on Vana-Rooma. Kirjanduses tõuseb oluliseks saksa kirjandus
Kõik kommentaarid