Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti majandus ja linnad 19. sajandil (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Eesti majandus ja linnad 19. sajandil


1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni
  • Uuenduste vajadus põllumajanduses:
    • Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus :
    - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud.
    - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti.

  • Uuenduste sisu – talurahvaseadused 1849 ja 1856 :
    • maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik :
    - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida
    - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa
    - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada

  • Tulemused:
    • soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale
    • tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus , rahakasutamine, harjumine turusuhetega)
    • mõisnik saab rahalised võimalused ( raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus , väetamine, maaparandus

  • Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE
    2. Laevandus ja meresõit
    a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel :
    • Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal.
    • Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi.
    • Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi.

    b) Salakaubandusest suur sissetulek Põhja-Eesti ranniku-talupoegadele – Soomes saadi vilja vastu soola, mida müüdi edasi 4 korda kallimalt.
    c) Merekoolid – Heinastes (Ainazis) 1864, Käsmus jm.
    3. Tööstus, transport ja kaubandus
  • 19. saj. II poole tähtsaim tööstuskeskus oli NARVA :
    • 1858.a. rajati sinna Kreenholmi Manufaktuur – suur puuvillavabrik ( tooraine Ameerikast).

  • TALLINNA arengusse tõi pöörde Balti raudtee valmimine 1870:
    • ühendus sise-Venemaaga andis Tallinnale Riiaga võrreldes mitmeks aastaks eeliseid ja Tallinna sadam muutus jälle suureks väljaveosadamaks.
    • Lisaks sellele arenes metalli- ja masinatööstus - rajati tehased laevade ja raudtee ehitamiseks-remondiks.

  • Paberitööstus :

  • Tsemenditööstus Kundas ja Aseris
  • Raudteede ehitamine muutis asustuspilti ja parandas suhtlemist:
    • Paljud alevikud ja väikelinnad tekkisid raudtee juurde
    • Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga

    4. Linnastumine
  • Seda soodustasid:
    • tööstuse kasv

    • sotsiaalne kihistumine

  • 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga:
    • poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud
    • linnas elas iga viies elanik
    • kui varem domineerisid sakslased , siis nüüd eestlased

  • 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist:

  • kadakasakslased - saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades:
    • nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu.

  • Eesti majandus ja linnad 19-sajandil #1 Eesti majandus ja linnad 19-sajandil #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kelli mets Õppematerjali autor
    mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti.•Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitudb)Uuenduste sisu – talurahvaseadused 1849 ja 1856:•maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik :- mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida- talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada•üleminek teorendilt raharendile

    Sarnased õppematerjalid

    XX sajandi esimesed aastad Eestis
    6
    doc

    XX sajandi esimesed aastad Eestis

    XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised"

    Ajalugu
    Eesti 19-sajandil
    16
    docx

    Eesti 19. sajandil

    Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta.

    Ajalugu
    Eesti ajalugu-1550-1905
    16
    doc

    Eesti ajalugu (1550-1905)

    Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) ­ põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks"

    Ajalugu
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    72
    docx

    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

    EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest

    Ajalugu
    EESTI UUSAEG
    106
    docx

    EESTI UUSAEG

    I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida varasemasest ajast kasutada pole: 1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses, pearahamaksu maksmiseks vaja teada maksukohuslaste arvu (ainult mehed, talupojad,

    Ajalugu
    Eesti ajalugu
    83
    doc

    Eesti ajalugu

    EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......

    Ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun