Vasak ajupool juhib Third level Fourth level parema kahepoole tööd Fifth level Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast poolkerad on ühendatud mõhnkehaga SAGARAD OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine
sagarat) ), mis reguleerivad sisenõrenäärmeid ja käbikehast (ööpäevarütm). Suuraju koosneb kurrulistest poolkeradest. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooni, koordinatsiooni, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni eest Hallaine kesknrs materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad aju koore peal Valgeaine kesknrs materjal, mis koosneb närvirakkude järketest aju sees Suuraju osad Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid, tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust Oimusagar spetsialiseerunud helide identifitseerimisele ja tõlgendamisele, oluline roll mälu kujundamisel, otsib ja korrastab oimusagarasse kogunenud info. Kiirusagar töötleb organismist tulevaid puute-, soojus-, surve- ja valuärritustele. Kuklasagar võtab vastu ja töötleb nägemismeele abil kogutud infot. (vastused: 1. Seljaaju; 2. Piklikaju; 3. Ajusild; 4
mälu. Alateadlik infotöötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömne, joomine, seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja. Hindab kas signaal on ohtlik või mitte Hipokampus võtmeroll õppimises ja uue mälu tekkeks. Seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega · Ajukoor kolmas aju kiht. Mõtlev aju, mida saame ise reguleerida Otsmikusagar mõtlemise ja käitumise planeerimine ja reguleerimine. Liigutuste algatamine, Broca kõnekeskus (vasak poolkera) Kiirusagar aistingute ja tajude moodustamine. Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta. Ruumi taju, liigutuste õige järjekord. Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine. Oimusagar kuulmissignaalide töötlemine Väikeaju koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5
corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ????????? gyrus frontalis medius - KESKMINE OTSMIKU KÄÄR gyrus frontalis inferior ALUMINE OTSMIKU KÄÄR pars opercularis pars triangularis pars orbitalis ORBITAALOSA bulbus olfactorius - HAISTMISSIBUL tractus olfactorius - HAISTMISTRAKT Lobus temporalis:OIMUSAGAR gyrus temporalis superior ÜLEMINE OIMUKÄÄR
Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine Neuronite kehad moodustavad suuraju koore ehk hallaine Suuraju koor ehk hallaine Valgeaine Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga Suuraju poolkerad Parem ajupoolkera Ajukelme Vasak ajupoolkera Tsentraalvagu Ajusagarad · OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR Ajukoor e. neokorteks · Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
Nägemisaisting Kuulamisaisting Haistmisaisting Maitsmisaisting Kompimisaisting · AISTINGUTE OMADUSED : Adaptatsioon- ärritajaga kohanemine Kompensatsioon- ühe aistingu liigi korvamine või asendamine teisega Suuraju poolkerade koore ehitus · Suuraju koor on ca 3 mm ja ta sisaldab 10-14 miljardit närvirakku · Suuraju jagatakse ajusagarateks: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar,kuulmissagar Otsmikusagar- seotud liigutuste planeerimise,teostamise ja kontrollimisega Kiirusagar-seotud naha- ja lihastalitusega Oimusagar- seotud kuulmisega Kuklasagar- seotud nägemisega · Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi Ajukoore funktsionaalsed väljad · Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, ning puutetundlikuse keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile
1 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine kukla - e. oktsipitaalsagar nägemine kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt b. keemiliselt c. elektriliselt Õige Selle esituse hinded 1/1. Question3 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1/1 Millise...
*kõne muutub segaseks *mõttekäigud ei allu kontrollile *koordinatsioon on häiritud Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad veel: *Oksendamine *Tasakaaluhäired *Kaob ohutunne Teismeliste ja laste organism reageerib alkoholile teistmoodi kui täiskasvanu oma. Näiteks ei teki noortel nii kiiresti halba enesetunnet, mis sunniks joomist lõpetama. Samuti ei jää nad alkoholi tarbides uniseks, mistõttu võivad nad kauem napsitada. Teismelise aju otsmikusagar peab tootma pidevalt uusi rakke, kuid alkoholi mõju all ta seda enam ei tee. Lisaks hukkub juba olemasolevaid rakke, kusjuures kaks korda rohkem kui täiskasvanul. Paraku pole organismil sellist mehhanismi, mis teeks õigel ajal tegemata jäänud töö hiljem tasa. Seega tuleb noores eas tekkimata jäänud ajurakkudeta elada elu lõpuni. Alkoholi tarbimine kahjustab ka aju kommunikatsioonikeskust. See paistab välja piiratud sõnavaras ja kehvas eneseväljendusoskuses. Inimene õpib kõnet
Triinu Sepp 10c MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis o...
Oimusagar on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Kiirusagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju. Otsmikusagar tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. Ajupoolkerade asümmeetria - ·Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu ·Paul Broca ·Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine ·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus ·Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus,
KESKUSED); VAHEAJU (KOOREALUNE TUNDLIKKUSKESKUS; NÄÄRMETE TÖÖ; NAUDINGUD; HÜPOTALAMUS: KONTROLLIB SISENÕRESÜSTEEMI JA AUTONOOMSET NÄRVISÜSTEEMI); OTSAJU (VÕIMALDAB KÕRGEMAL NÄRVITALITLUSEL TEKKIDA). AJUKOOR KÕRGEM NÄRVITALITLUS E. TEADVUSE, MÕTLEMISE, AISTINGUTE JA TAJUDE, MÄLU JA ÕPPIMISEGA SEOTUD PROTSESSID. AJUSAGARAD OTSMIKUSAGAR: LIIGUTUSTE PLANEERIMINE, TEOSTAMINE, KONTROLLIMINE; OIMUSAGAR: KUULMINE; KIIRUSAGAR: NAHA- JA LIHASTUNDLIKKUS; KUKLASAGAR: NÄGEMINE. REFLEKSID TINGITUD REFLEKSID: KUJUNEVAD ELU JOOKSUL (TEADMISED, OSKUSED, HARJUMUSED, KOMBED); TINGIMATUD REFLEKSID: KAASASÜNDINUD (NEELAMISREFLEKS, AEVASTAMINE); ERUTUS: REAKTSIOONI VALLANDAV NÄRVIPROTSESS; PIDURDUS: REAKTSIOONI PEATAV NÄRVIPROTSESS. AJUPOOLKERADE ASÜMMEETRIA VASAKUS POOLEKRAS TOIMUB
5. Too näited, mida teame tähelepanu neutraalse mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel. Need on universaalsed bioloogilised seadused 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised (nn tähelepanu kontrollmehhanismi
BIOPSÜHHOLOOGIA 1 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. tem...
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
glükoosiks Meeste sugutunnuste areng Seemnesari testosteroon IX. Seljaaju: on tingimatute reflekside keskus; vahejaamaks erutuse edasiandmisel peaaju ja keha vahel Peaaju : otsaju ehk suuraju mõtlemine, õppimine. Koorega on seotud teadvus, mõtlemine, õpivõime, mälu, meeleelundite talitlus.. o otsmikusagar - tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine o kiirusagar puute-, soojus-, valuärritused o kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. o oimusagar - lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Vaheaju ainevahetus, kehatemp., homöostaas, öö ja päeva rütm
Lõhna tajumise häired ja selle põhjused Toiduainete sensoorse hindamise alused Lõhn Lõhn-toidu organoleptiline omadus inimene tajub oma lõhnaanalüsaatori ehk nina abil Lõhnaaistingu tekitab enamasti gaaside segu nuusutamisel satuvad kergestilenduvate ühendite molekulid koos sissehingatava õhuga ninasõõrmetesse, kust kanduvad nina ülemise piirkonna limaskesta haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete osakestele > lõhna tajumine. Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus söögiisu, hirm, meeldiv emotsioon või vastikustunne. Lõhna tajumine Eristatakse: Nasaalsed lõhnaaistingud lenduvate ainete nuusutamisel (õhu hingamisel läbi nina) Tajutavad lõhnaaistingud; Retronasaalsed aistingud – nina kaudu õh...
närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. Eriline tähtsus mälu tegemisel on hippokampusel - ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. Refleks on NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele
Väikeaju kahjustusega inimesel on raskusi tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulite vahel, ka sensoorse ajataju ja rtmi tabamisega. Väikeaju fnkts häire sümptomiks on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi. Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“ Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused). Temporaal e oimusagar, frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar, oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad. Ajukoor – paksus 3-4 mm, pindala 2000cm2, 6 rakukihti, 4 erinevat kihtide tüüpi, piirkonna fnkt-st oleneb milline kiht on ülekaalus. Ajukoore fnkts-d fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas; assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral. Plastilisus e teatud alade võime muuta funktsiooni.
seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) Ajukoore suurtes poolkerades on otsmikusagar, oimusagar ja hippokalamus (kõigil on oluline roll mäluprotsessides) Refleks närvisüsteemi omavate organismide kohanemisrekatsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. (refleks vallandub ärrituste mõjul retseptoritele, erutusimpulsid liiguvad mööda refleksikaart närvikeskusesse) Tingimatud refleksid pärilikud; instinktid (nt toidu otsimine, soo jätkamine)
automaatsed liigutused (liikuv objekt) VÄIKEAJU liigutused, peenregulatsioon, koordinatsioon, tasakaal PIKLIKAJU reguleerib südant läbivat verehulka, hingamist, seedimist HÜPOTALAMUS koos ajuripatsiga juhib sisenõrenäärmete tööd SELJAAJU vahendab infot peaaju ja teiste elundite vahel Suuraju poolkera sagarad OTSMIKUSAGARA koor reguleerib kõne, mõtteid, kiirusagar otsmikusagar tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust OIMUSAGARA koor helide identifitseerimine ja tõlgendamine. Tähtis roll mälu kujunemisel (korrastab ja otsib salvestunud infot) KIIRUSAGARA koor töötleb puute-, soojus-, surve- ja valuärritusi KUKLASAGARA koor võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni oimusagar kuklasagar Ülekandeainet sisaldavad Pre-
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia 2. loeng 10.09.18 Kuidas toimub komminukatsioon inimese sees? 1. Aju koordineerib protsesse kehas kahe süsteemi abil: närvisüsteem ja endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM ...
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus). 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Primaarsed sensoorsed alad funktsioneerivad üsna sarnaselt nii vasakul kui paremal pool, kuid sekundaarsed alad fun...
Kordamine Inimese talitluse regulatsioon Lk 90-143 1. Mis on homöostaas? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse? Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid. 2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elut...
Vaheaju reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri; tegeleb info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega Keskaju korraldab närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihaste toonuse; autonoomsed liigutused Suuraju poolkerad meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine 18. Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad? 1. Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid ja tundmusi; mõjutab isiksust ja teadvust 2. Kiirusagar töötleb organismist tulevaid puute-, surve-, soojus- ja valuärritusi 3. Oimusagar helide tuvastamine ja tõlgendamine; mälu kujunemine 4. Kuklasagar võtab vastu ja töötle nägemismeele abil saadud infot 19. Kirjelda aju varustamist verega. Aju varustamine verega toimub ligi 10 korda intensiivsemalt võrreldes ülejäänud kehaga.
Ajukoor cortex cerebri Kõrgeim Nsi osa, millega on seotud teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine, sihipärane tegevus. Koosnev hallollusest. Paksus 2-5 mm. Sisaldab 10-14 miljonit neuronit Suuraju koores on 6 rakkude kihti ja piirkonniti on ehitus erinev. Kärud ja vaod: Tsentraalvagu Pretsentraalkäär Posttsentraalkäär Ajukoor jaguneb sagarateks: Otsmikusagar Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid: Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
ülenev mõju osadele ajukoore neuronitele loob aga aluse püsimälus säilitatava teabe teatud osa aktualiseerimiseks ja valikuliseks tajuandmete teadvustamiseks. Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest. Ajukoore otsmikusagar. Tahtelise tähelepanu koordineeritud tegevus, kontroll tuuma colliculus superiori valikulise aktiivsuse üle. Silmaliigutusi reguleerivad keskused. kiirusagara moodulsüsteemid (nt erinevad tp jagamise/ümbersuunamise ja tähelepanu koondamise jaoks, Posner jt. 1994 jj). parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis! 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus.
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI:...
Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. otsaju Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt
Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. 2. Õppimise mehhanismid 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerum...
motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone. · Ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. SUURAJU 1. Jagunemine sagarateks ja poolkeradeks 1) otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, lõhnade tajumine, motivatsioon 2) kiirusagar sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a nägemine, kuulmine, haistmine. 3) Oimusagar abstraktne mõtlemine, otsustamine, kuulmine, lõhnade tajumine, mälu 4) Kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine · Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera. · Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera
Brodmanni väljade kaart. (VAATA KA ECONOMO KAARTI – netist?) Economo kolm rühma: homotüüpilised, kus on kõik 6 närviraku kihti ja kaks rühma heterotüüpilised, kus on närviraku kihte vähem. Heterotüüpsed I väli on motoorseid protsesse juhtiv ja V väli on iseloomulik tundlikkust vastuvõtvale (sensoorsele) koorele. Seal lõpevad tundlikkust juhtivad juhteteed. (Meie kasutame edaspidi Brodmani väljade numbreid) Peaaju koor jaguneb neljaks sagaraks: * Kuklasagar * Otsmikusagar * Oimusagar * Kiirusagar Sagarad (ld k lobus) jagunevad omakorda käärudeks (ld k gyrus). Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid neuronijätked. Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas(~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (ma...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
stiimulite detekteerimine. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis. 24. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu ressursid on piiratud: selle seletuseks on R.Desimone ja J.Duncan
Tema tagumises osas kulgeb tsentraalvaoga rööbiti pretsentraalvagu, mis eraldab temas pretsentraalkääru. Pretsentraalkäärust eespool asetsev otsmikusagaraosa ehk prefrontaalne piirkond jaotub kahe horisontaalse vao toel ülemiseks, vahelmiseks ja alumiseks otsmikukääruks. Otsmikusagara alumisel küljel asub haistevagu, milles paiknevad haistesibul ja haistekulgla. Haistekulgla tagaosa laieneb haistekolmnurgaks. Eelnimetatud otsaju osad moodustavad nn. haisteaju perifeersed osad. Otsmikusagar vastutab tegevuse planeerimise ja kõige eest, kuidas inimene end liigutab, kuidas tegutseb, kuidas räägib. Otsmikusagaras asub tertsiaalne väli kõige ees. Selles sünnivad plaanid, kuidas mingit tegevust alustada või peatada ning ideed. Edasi liigub info sekundaarsetele väljadele, kus valmistatakse täpne tegevusprogramm kuidas liigutus sooritada. Primaarse ala ülesandeks on
Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde (NS slaid 55) NS slaid 55; anat lk 206; füsil lk 253 56. mis ülesanne on limbilisel süsteemil?, nimeta 4 1. Reguleefib meeleolu, 2. tegevusvalmidust, 4. emotsioone, 5. õppimis- ja mäluprotsesse NS slaid 55; anat lk 207 erinevat! 57. nimeta 4 erinevat suuraju sagarat! 1. Otsmikusagar 2. Kiirusagar 3. Oimusagar 4. Kuklasagar NS slaid 32; anat lk 200 1. Liigutuskeskus 2. Mõtlemiskeskus 3. Kõnelemiskeskus 4. Maitsmiskeskus 5. Haistmiskeskus 6. 58. nimeta 5 erinevat keskust suurajakoores! NS slaid 33; anat lk 206 joonis 150
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
on võimalik sellega uurida? 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näiteid mida teame tähelepanu neutraalsete mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetest? 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid · Ajutüve retikulaarformatsioon · Taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad · Ajukoore otsmikusagar kui suunav ja koordineeriv piirkond · Silmaliigutusi reguleerivad kesksed · Kiirusagara moodulsüsteemid · Parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist?
(ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem
... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Peaaju jaotub osadeks: • Poolkeradeks,mis omakorda jaotub: • kooreks • koorealusteks neuronite kogumikeks ehk tuumadeks • vaheajuks • ajutüveks(mille jätkuks on seljaaju) Ajupoolkerade koorel omakorda aga eristuvad 4 piirkonda ehk sagarat: • otsmikusagar (frontaalne) • oimusagar (temporaalne) • kiirusagar (parietaalne) • kuklasagar(oksipitaalne) Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Kraniaalnärvid-sisenevad javäljuvad peaajust. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid Silma ehitus: • iiris-pupilli suurust kohandav kudesarvkesta taga
Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Temas talitlusest oleneb suuraju poolkerade koore aktiivsus, samuti une ja ärkveloleku seisund. 152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha: Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Suuraju vaod jaotavad poolkerade selgmise- külgmise pinna neljaks sagaraks: otsmikusagar - asetseb tsentraalvaost eespool, kiirusagar - asub tsentraalvaost tagapool, oimusagar - asub poolkerade külgvaost allpool, kuklasagar - eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad: Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, nende hulka kuuluvad juttkha ja mandelkeha. a) Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest
on sellised, kus on vähem kui kuus, need on heterotüüpsed. Need kus on kuus homotüüpsed, need on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidea (2,3,4). Economo rühm üks on põhiliselt liigutusi kordineeriv koor, sellel väljal ei ole kranuloos rakkude kihti. 5 rühm on iseloomulik tundlikkust vastu võtvale koorele (puutetundlikkust, sensoorne koor). Peaajukoor jaotatakse nelja suuremasse ossa, mida kutsutakse sagarateks. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar ja oimusagar. Väiksemad moodustised on ajus sammuti olemas ja neid kutsutakse aju käärudeks., sulkused eristavad neid üksteisest. Ajukoore seosed võivad olla allapoole jäävate ajuosadega ja võivad olla vastaspoolkeral samade osadega. On kolme liiki seoseid: 1. projektsiooni teed, need seovad peaaju kooreosi allapoole jäävate ajuosadega, enamus samal poolel olevate ajuosadega. 2. assotsiatiivsed teed lähevad sama poolkera poole teistele aladele
kohanemisel. Toimub väikeajus. 2 poolkera, mis reguleerivad jäsemete koordinatsiooni. Häire puhul on liigutused ebatäpsed ning ataktilised, pearinglus, keha või ümbruse liikumise ekslik tajumine (tekib sisekõrva või väikeaju kahjustusel), pearinglus, kohin kõrvades, kuulmise langus, iiveldus, oksendamine. Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused) Suuraju jaguneb neljaks osaks: 1) temporaal ehk oimusagar, 2) frontaal ehk otsmikusagar, 3) parietaal ehk kiirusagar, 4) oktsipitaal ehk kuklasagar. Suuraju on peaaju suurim ja kõige arenenum osa. Suuraju koosneb kahest - vasakust ja paremast suuraju poolkerast, mida omavahel ühendavad kommissuurid. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Ajuvatsakesed üks osa. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Suuraju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
