Alkohol (0)

Alkohol
Alkohol on jook , mis on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Eestis sureb alkoholi haigustesse igal aastal 600-800 inimest, neist 2/3 on mehed. Alkoholist tekib palju haiguseid (näiteks: ärevus, depressoon, südame-veresoonkonnahaigused, vähk, psüühikahäired) ja suureneb teiste haiguste tekke riskitegur.
Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid . Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab.
Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi. Rohke alkohol põhjustab südamelihase kahjustusi, südame rütmihäireid, kõrget vererõhku. Alkoholisõltlastest ja alkohoolikutest pooled surevad südameveresoonte häirete tõttu.
Alkoholi tarbimine väikestes kogustes:
*kõne muutub segaseks
*mõttekäigud ei allu kontrollile
* koordinatsioon on häiritud
Annuse suurenedes need nähud süvenevad,
lisanduvad veel:
* Oksendamine
*Tasakaaluhäired
*Kaob ohutunne
Teismeliste ja laste organism reageerib alkoholile teistmoodi kui täiskasvanu oma. Näiteks ei teki noortel nii kiiresti halba enesetunnet , mis sunniks joomist lõpetama. Samuti ei jää nad alkoholi tarbides uniseks, mistõttu võivad nad kauem napsitada.
Teismelise aju otsmikusagar peab tootma pidevalt uusi rakke, kuid alkoholi mõju all ta seda enam ei tee. Lisaks hukkub juba olemasolevaid rakke, kusjuures kaks korda rohkem kui täiskasvanul. Paraku pole organismil sellist mehhanismi, mis teeks õigel ajal tegemata jäänud töö hiljem tasa. Seega tuleb noores eas tekkimata jäänud ajurakkudeta elada elu lõpuni.
Alkoholi tarbimine kahjustab ka aju kommunikatsioonikeskust. See paistab välja piiratud sõnavaras ja kehvas eneseväljendusoskuses. Inimene õpib kõnet etappidena, s.t igas eas on aju vastuvõtlik teatud osale kõne omandamiseks vajalikust infost. Õige aja möödudes on neid asju märksa raskem järele õppida. Eelnevate teadmiste puudumise tõttu on järgmises etapis kõne omandamine raskendatud.
Alkoholi kasutamist depressiooni leevendajana jätkab täiskasvanuna iga viies inimene, kes hakkas vägijooke pruukima enne 18. eluaastat . Hiljem alustanutest kasutab seda vahendit vaid 3%.
Ligi poolel enne 15. eluaastat napsitama hakanutest oli hilisemas elus alkoholiprobleeme. 20aastaselt ja hiljem alustanutest oli neid vaid 10%-l.
Alkoholism on haigus mida peab ravima arst. Alkoholismi ravi saab viies Eesti haiglas : Lõuna-Eesti haiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Pärnu haigla , Tartu Ülikooli kliinikumis ja Viljandi haiglas. Samuti saab ravi Wismari Haiglas, mis on ainus psühhiaatriahaigla Eestis, kus on peamiselt keskendutakse sõltuvushäiretega inimeste ravimisele.