Looduskalender (0)

LOODUSKALENDER
Jaanuar
Talveperioodil on enamik siselahtedest külmunud. Seetõttu on jaanuarikuu sobilik tutvumiseks Loode-Eesti rannikuga. Tugevate tuulte tõttu ei jäätu siin meri ka suuremate külmadega.
Loode-Eesti rannikumeri on kümnete tuhandete veelindude talvitumisala. Peamisteks asukateks on aulid. Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad.
Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi – ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma . Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti.
Veebruar
Ehkki veebruar on talvekuu, saab talve selgroog selleks ajaks vanarahva tarkuse kohaselt juba murtud . Söögimajade juures nokapoolist hankinud tihased on pakutava pekitüki vastu huvi kaotamas. Nemadki tunnetavad kevade lähenemist ning lasevad üha sagedamini kõlada kevadiselt rõõmsana kõlaval „sitsikleidil".
Rongapaarid teevad oma mängulendu ning valmistuvad pesaehituseks. Ka käbilinnud hakkavad juba küünlakuul pesitsema.
Märts
Märtsikuu on talve murdumise märgiks. Esimesed rändlinnud on oma Lõuna-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt tagasi jõudmas. Põldudel võib kohata hulgaliselt laulu- ja väikeluiki ning esimesi haneparvi.
Ka meil talve läbi kohal olnud lindude käitumises muutub märtsis paljugi. Varahommikuti võib meie metsades kuulda trummipõrinat meenutavat häält. Need on rähnid, kes nokaga imekiirelt vastu kuivanud puuoksa lüües oma pesitsusterritooriumeid tähistavad. Tuulevaiksetel õhtutundidel võib aga metsaveerelt kostuda salapärast huikamist. Öisteks häälitsejateks on kakud, kes päevavalguses on end varjanud ning hämaruse saabudes aktiivseks muutuvad. Ka nende jaoks tähistab varakevad pesitsemise algust.
Aprill
Millal Te käisite rabas kudrutavaid tedrekukki kuulamas? Kas olete kunagi vaadanud kui imeline on päikesetõus rabades? Või millal kohtasite viimati sookurge ?
Aprillikuu varahommikuid ei tasu maha magada. Sel ajal võime kuulda meie looduses erakordselt rikkalikku helipilti. Üksteise võidu laulvad laululinnud tähistavad oma häälitsustega naabritele pesakohtade hõivatusest ning loomulikult püüavad kaasade tähelepanu.
Varahommikune metsa- või rabaretk pole mitte üksnes kustumatu looduselamus , vaid ka väga hariva sisuga. Meie giidide abil avaneb ainulaadne võimalus lauljatega lähemat tutvust teha ning nende elukommetest rohkem teada saada.
Mai
Maikuu on linnumaailmas huvipakkuvaim aeg. Ka kõige hilisemad saabujad on selleks ajaks oma talvitusaladelt tagasi jõudnud. Samal ajal võime aga näha veel suurel hulgal läbirändajaid, kes alles koguvad energiavarusid oma arktilistele pesitsusaladele naasmiseks.
Meie loodusel ja retkejuhtidel on sel ajal palju pakkuda. Kanuumatkad või paadiretked jõgedel kohtumaks kobrastega või kuulamaks hüübi „pudelisse puhumist" meenutavat roostikest kostvat hüüdu. Aga miks mitte ka päevane linnuvaatlusretk mere ääres, kus meie rannaniitudel on energiavarusid taastamas kümned Põhja-Jäämere äärde suunduvad valgepõsk-lagled ning lahtedel peatumas kümned tuhanded veelinnud , kelle jälgimine läbi kuuekümnekordse linnuvaatlustoru annab hoopis teise tähenduse.
Erilise elamuse pakuvad aga varahommikud meie looduse tõelites pärlites – rabades veetes. Udust nõretav rabamaastik, kastepiiskadest sätendavad ämblikuvõrgud, tedrekukkede pulmatants ning sookurgede paarishüüd muudavad iga rabaretke unustamatuks ja kordumatuks elamuseks.
Juuni
Juuni on lindude jaoks kibe pesitsusperiood. Enamikel lindudel on vaja toita nokapoolist manguvaid poegi, mistõttu laulmiseks enam eriti aega ei jää. Siiski pakuvad juunikuu soojad suveõhtud võimalust võtta ette öölaulikute kuulamisretki. Kuulata võib rukkirääku või ristikate siristamist meenutavate ritsiklindude kontserti.
Sel ajal tasub kindlasti meie giidide abil lähemat tutvust teha ka taimeriigiga. Lääne-Eesti rannikualade ning Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi lubjarikastel muldadel kasvab kokku 36 dekoratiivse välimusega orhideeliiki. Meie pool-looduslikud kooslused – ranna-ja puisniidud on aga rikkalikuimad taimekooslused Euroopas.
Juuni sobib hästi minemaks meie loodepoolseimale saarele - Osmussaarele, mis oma maastikega pakub meeldejäävat elamust. Siin võib näha alvareid ehk looniite. See elupaik on tänaseks säilinud vaid üksikutel Läänemere ümbruse saartel. Omalaadset eksootikat pakuvad ka saarel olevad islandi lambad , kes toodud saarele just siinsete ohustatud pärandmaastike säilitamiseks.
Juuli
Juulikuus sirguvad jõudsalt erinevate lindude pojad, kes pidevalt oma piiksumisega enda tühja kõhtu vanalindudele meelde tuletavad. Olgu selleks üksik kotkapoeg või tervelt tosin tihasehakatist – poegadele toidu toomine võtab suurema osa lindude päevast.
Juulikuu on sobiv aeg suvitamiseks ning väikesaarte külastamiseks. Osmussaare looniitudel võib näha tõelist õitemerd. Uudistajatel on võimalus saare hästi säilinud looduse silmitsemise kõrval tutvuda 250 aasta vanuse rannarootslaste kabelivaremetega või erinevate nõukogude armee rajatistega.
August
Augustis algab juba lindude tagasiränne. Esimesteks läbirändajateks on madalas rannikuvees toiduotsinguid tegevad kurvitsalised. Tüllid, tildrid, rislad, koovitajad ja vigled – kõik pisut omamoodi asukad.
Ka telefonitraatidele kogunenud pääsukeste ja kuldnokkade parved annavad märku läheneva sügise algusest. Põldudel algab viljakoristus kombainidega – eks inimestelgi ole aeg end sügise ja talve tulekuks omamoodi valmis seada.
September
Septembris on lindude tagasiränne juba täies hoos . Merelahtedele naasevad oma põhjapoolsetelt pesitsusaladelt mitmed haned ning laulu-ja väikeluiged. Põldudel võib vaadelda aga toituvaid sookureseltsinguid. Enne päikeseloojangut tasub aga minna lahe äärde osa saama tuhandete põldudelt saabuvate hanede ja sookurgede ööbimislennust.
Matsalu rahvuspark ning Silma looduskaitseala on üle-euroopalise tähtsusega veelindude rändepeatuspaigad. Madalaveelistesse lahesoppidesse kogunevad tuhanded veelinnud – viupardid, laugud , tuttpütid ning vardid. Aeg-ajalt aga võib näha nende tohutute veelinnuparvede õhkutõusmist. Selle põhjust ei ole vaja kaua otsida – varsti võib kohtuda neid jahtiva merikotkaga.
Oktoober
Oktoober on arktiliste veelindude sügisese läbirände kõrgaeg. Parimates rändevaatluskohtades võib loendada ühel päeval kümneid tuhandeid veelinde – kaure, vaeraid, aule ning laglesid. Kindlasti tasub tutvuda meie linnujaamadega Sõrve tipus ning Kablis, kus avaneb võimalus hoida peos Euroopa väikseimat – vaid 5 grammi kaaluvat pöialpoissi või panna oma käega rõngas mõnele tihasele. Lindude peoshoidmise kaudu näeme neid hoopis teises valguses. Lisaks saame siin teada, miks linnud rändavad või miks neid üldse rõngastada on vaja.
Oktoobrikuu esimestel nädalatel tasub aga külastada meie giididega Haapsalu ja Matsalu lahe ümbrust, kus päikeseloojangu eel kogunevad mere äärde ööbima tuhanded päeval põldudel toitu otsinud sookured . Kogunevate kureparvede kurblike kruuglemiste kuulamine on kahtlemata parim valik sügisese meeleolu tekitamiseks.
November
Novembris saabub loodusesse vaikelu . Enamik rändlinde on meie aladelt selleks ajaks lahkunud. Talvituma jäänud sulelised peavad aga napi valge aja kasutama toiduotsinguteks.
November tähistab kibedamat eluperioodi metssigadele, kellel sel ajal jooksuaeg hakkab.
Detsember
Jõulukuu on meie looduses pimedaim aastaaeg ning looduses kestab sel ajal tõeline vaikelu.. Suure lume korral on metsloomade elu raske – lume alt on keeruline endale toidupoolist leida. Seetõttu võime talvel näha põldudel metskitsekarju, kes püüavad lume alt suupoolist saada. Õnneks kuulutatakse sel ajal ka jahimeeste poolt neile loomadele välja jõulurahu ning hea tava kohaselt viiakse jõulude ajal metsadesse loomadele süüa.
Meie jaoks on see aga sobiv aeg süüdata kodus küünlad ning tugitoolis tulist teed juues vaadata hetkeks tagasi aasta kordaminekutele!