50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andri475
Õppematerjali autor
*) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid.
10 000 a.t. Pleistotseeni setete seos on valdavad luistukutekkelised setted moreenid. Pärast mandrijää taandumist oli Eesti ala kaetud jääpaisjärvedega ja Läänemere vetega, mis avaldas mõju peamiselt MadalEestile. Holotseeni sette kujunesid Pleistotseeni setete ümbersettimisel. Sel ajastul tekkisid mere, järve, jõe ja tuulesetted. Olulise osa moodustavad ka biogeensed ehk soosetted ning inimtekkelised setted. 5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja koosneb väga mitmesugustest, aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid ise erinevad üksteisest kõrgussuhetest, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Pinnavormid võivad olla kujunenud kosmogeensete, geogeensete, biogeensete ja antropogeensete tegurite toimel. Pinnamoe kujunemine. 1. Devon Kvaternaar 2
üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid kõrgustikud, lavamaa ja nõod.
(kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste (pärand- koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp
rändrahnud. Eestis puuduvad arvestatavad metallimaakide varud PINNAMOOD (Mõistete leht on vihiku vahel-pähe!!) PINNAMOOD ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, mis koosneb mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. PINNAVORM maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Kõige sagedamini jaotatakse pinnavorme nende tekkeviisi alusel: 1. LIUSTIKUTEKKELISED PINNAVORMID Voored leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää kuhje ja kulutuse (voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas.
(teke ja levimus Eestis) Jääjärvetekkeline (limnoglatsiaalne) pinnakatte sete. Kvaternaari kihis. Viirsavi- liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest(varv on seisva veega veekogus ühe aasta jooksul settinud settekiht) koosnev sete. Levimus: Lääne-Eesti (Pärnu ja Kasari jõgikonnas) ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide(alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. Termokarsti nõgudesse kujunevad tihti termokarstijärved.
Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise(bioloogilise) mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast
moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Sosnovsky karuputk, hobuoblikas, tõlkjas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid