Meteoriidikraatrid Eestis (0)

Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis
Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi ( kaheksanda võimaliku – Vaida kraatri uurimist on alles alustatud).
Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa , Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis , arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti geoloogide erakordne agarus sääraste jälgede otsingul ? Või arvata seletuseks mingi kolmas päris ootamatu või imeline põhjus? Jäägu vastuse otsimine lugejale edasimõtlemiseks. Selle asemel heitkem suuruse järjekorras põgus pilk teadaolevatele kosmiliste kehade jälgedele Eestis.
Väikseim taevakeha jälg Eestis on tuvastatud Tallinnas Lasnamäel kunagise Tondi soo paeplatool. Kolmekümnesentimeetrise läbimõõduga lohku ei saa küll kuidagi nimetada kraatriks. Aga 1984. aastal määrasid geoloogiateadlased selle mitmemeetrise turbakihi alt leitud märgi ometi meteoriidijäljeks, mille vanuseks vähemalt 5000 aastat.
Suuruselt järgmine meteoriidijälg – Simuna kraater asub Lääne-Virumaal Simuna lähedal. Sealt on leitud pommilehtritaoline süvend, mille läbimõõt üheksa ja sügavus kaks meetrit. Geoloogide hinnangul märgib süvend uskumatult hilist meteoriidi plahvatuskohta. Kosmiline tükk kukkus sinna alles 1937. ja leiti 1984. aastal.
Tsõõrikmäe meteoriidikraater on eelmistega võrreldes juba päris uhke. Selle läbimõõt on 40 meetrit ja sügavus kaheksa meetrit. Meteoriidikraater tehti kindlaks 1984. aastal ja sealse plahvatuse vanuseks on arvatud ligi 10 000 aastat. Kraater paikneb Räpina linna külje all.
Ilumetsa kraatrid asuvad Põlvamaal Ilumetsas. Viiest kraatrist suurim on 80-meetrise läbimõõduga ja 12 meetri sügavune Põrguhaud. Agu Aaloe , kes 1979. aastal kraatrite kosmilise päritolu tõestas, määras nende vanuseks 6000 aastat. Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi. See paikneb Kagu-Eestis Põlva maakonnas , Tartu-Petseri raudtee Ilumetsa peatusest veidi lõuna pool . Viiest kraatrisarnasest lohkvormist on vaid kaks (Põrgu- ja Sügavhaud) vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) võib meteoriitset päritolu oletada vaid viimasel, kuigi ka see on kaheldav. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse ja metsaraide tõttu. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate kvaternaarisetete üsna sügavale devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Suurima kraatri - Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m . Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Devoni liivakivi on plahvatuse käigus pihustatud liivaks. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid, osadesse neist on sisse surutud moreen . Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks. Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Mõlemal kraatril on idakülje valliosa kõrgem, mis lubab oletada meteoriidi langemist läänest - väikekraatritele on iseloomulik aine suurem väljapaiskumine trajektoori pikenduse suunal. Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal. Siiamaani on selgusetu, millise meteoriidiga oli tegu, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde ega -tolmu.
Kaali meteoriidikraatriteväli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm , mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400 kuni 1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirdesuunast kiirusega 15 - 45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 - 20 km/s, mass aga 20 - 80 tonni.
5 - 10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12 - 40 m läbimõõduga 1 kuni 4 m sügavused kraatrid. Kõike kraatreid pole tõenäoliselt veel leitud. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg, 7500 kuni 7600 aastat tagasi, on määratud hiigelplahvatuse mõjul õhku paiskunud pinnase ja kivimiosakeste sadestumise järgi ümberkaudsetes järvedes ja soodes . Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 - 28 kg kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatrites. Kaali peakraatri koht maailma tuntumate ja nooremate hiidkraatrite hulgas on kaheksas.
Suurim iidne meteoriidikraater Eesti maismaal on Kärdla kraater. Selle Hiiumaal Kärdla lähistel asuva kraatri läbimõõt on neli kilomeetrit. Algselt oli kraatri sügavus tervelt pool kilomeetrit, kuid nüüdseks on enamik kraatrist mattunud hilisemate setete alla ja on looduses võrdlemisi raskesti hoomatav. Kraater on eelmistest tohutult palju vanem. Ta on tekkinud 455 miljonit aastat tagasi. See, et tegemist on meteoriidikraatriga, tõestati lõplikult 1980. aastal.
Eesti suurim on Neugrundi kraater, ja paikneb see Osmussaare lähistel merepõhjas. Kraatri läbimõõt on ligi kaheksa kilomeetrit. Kohe pärast plahvatust, üle 500 miljoni aasta tagasi, oli kraater peaaegu ühe kilomeetri sügavune. Nüüd on see hilisemate setete ladestumisel jäänud 40–70 meetri sügavuseks. Kraatri meteoorne päritolu tõestati alles 1998. aastal Kalle Suuroja juhitud geoloogiateadlaste rühma poolt. Eesti suurimat , vanimat ja viimasena avastatud meteoriidikraatrit on keeruline uurida, sest ta paikneb ju üleni vee all. Teisalt võib seda pidada meie põnevaimaks kraatriks. Tema uurimine on alles algjärgus. Suur hulk Neugrundi kraatri saladusi kindlasti alles ootavad avastamist.
Kasutatud kirjandus:
http://www.saaremaa.ee/est/tourism/vaatamis/kaali.php
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel940_935.html
http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html
http://www.v-maarja.ee/img/gallery/thumbnails/2002-2df35.jpg