Osula Põhikool
Looduskatastroofid ReferaatÕpilased:
Maicel
Varblane ja
Andreas
Habe
Klass:8
Osula
2011
SisukordSissejuhatusValisime
selle teema, sest see pakub meile huvi. Kõik looduskatastroofid on
huvitavad. Siin on
juttu üheksast
enamlevinud looduskatasroofist.
Kogusime
infot internetist ja raamatutest.
Tegime seda paaristööna, mis
nõudis koostööoskust ja aja planeerimist.
Eesmärk
on koguda infot üheksast looduskatastroofist ja laiendada enda ja
kaasõpilaste silmaringi sel teemal.
LumelaviinLaviin on
suure hulga lume, jää, kivide, setete või
nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud
liikumine.Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt
ebastabiilsetel nõlvadel.
Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades.
Ohtlikumad piirkonnad on
Alpid , Kaukaasia mäestik, Hibiinid, Kesk – Aasis ja kõik
Põhjamaade mäed. Suuremad laviinid võivad matta enda alla hooneid
ja inimmesi. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Laviine
põhjustavad tegurid on meteoroloogilised ja geomorfoloogilised.
Meteoroloogiliste tegurite seas on oluline õhutemperatuur, tuul
ning sademed.
Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad
nõlva kallakusnurk ,ekspositsioon
ning kumerus. Teede ja külade kaitseks ehitatakse kaitserajatisi,
kuid sadu, isegi tuhandeid tonne lund pole võimalik peatada.
Lumetorm Erakordselt
külmad ilmad ohustavad inimeste ja loomade elu. Tugev
lumesadu võib
muuta teed läbimatuks ja matta hooned lumealla, seda eriti juhul,
kui tuul ajab lume lumehangedeks. Lumesadu ja tugev tuul põhjustavad
lumetuiskusid. Lumetuisud halvendavad nähtavust ja siis on ohtlik
liigelda. Maa kattub lumega, kui on temperatuur alla 0°C.
Lumetorm Monika
Monika oli lumetorm, mis tabas Eestit 9. detsembril 2010. aastal. Selle
põhjuseks sai tsüklon Monika, millele pani nime Monika
Pfrengle-Sewing. 9. detsembril päeva keskpaiku ähvardas ta Lätit,
põhjustades Riias üle 19 cm lumikatet. Tugeva tuule mõjul kukkusid
mõned suured puud maanteele ja elektriliinidesse. Suurim tormituule
kiirus mõõdeti Dirhami vaatlusjaamas 10.detsembril kella 6 ja 7
vahel, see oli 26,1 m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult
kiirusega üle 15 m/s. Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest,
mis on talvel päris harv loodusnähtus. Intensiivse lumesaju tõttu
kujunes paks
lumikate , mille suurim paksus oli mõõdetud
Väike-Maarjas: 60
sentimeetrit , ööpäeva jooksul oli lumekiht
kasvanud 38 sentimeetrit. Üle poole meetri oli lund maas veel
Alajõel (54 cm), Jõhvis (52 cm), Viljandis (52 cm), Kuusikul (51
cm) ja Türil (50 cm). Bussifirma Mulgi
Reisid tühistas oma reisid
Harjumaal . 10. detsembril olid Lääne-Virumaa kõrvalteed lumetormi
tõttu läbimatud. Buss liinil Tartu–Rakvere oli 4 tundi lumevangis
Rakvere lähedal. Tallinna-Narva
maanteel oli suletud
liiklus Sämist
Varjani. Tallinna-Narva maanteel Padaorus 119. kilomeetril oli
sõiduautodes, reisibussides ja veokites lumevangis hinnanguliselt
kokku 600 inimest. Paljud neist olid sunnitud autodesse ööbima
jääma. Viru-
Nigula spordihoonesse oli evakueeritud üle 90 inimese,
kellele anti sooja sööki ja jooki ning pakuti ka pesemisvõimalust.
10 detsembri kella 16-ks oli evakueeritud 153 inimest. Kella 22-ks
olid kõik inimesed Viru-Nigula spordihoonest lahkunud, üks inimene
jäi Viru-Nigula rahvamajja ööbima. 11. detsembril oli Harjumaal
Raasiku-Kostivere teel lumevangis veel 11 autot. Stockholmist
saabunud lennuk jäi Ülenurme lennuväljal maandumata ja
suundus Tallinnasse.
Tsunami Tsunami
on maavärina,
maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud
hiiglaslik
merelaine .Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada
suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla
mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja
hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise
üleujutuse.Tsunami kiirus sõltub vee sügavusest. Avamerel võib
olla tsunami kiirus 700 km/h. Laine on avamerel madal, kuid madalas
vees laine aeglustub ja kasvab kõrgemaks.
Ranniku
ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad
kerkida mitmekümne meetri kõrguseks.
Väidetakse,
et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve
nädala. Jaapanis Hanasakis registreeriti
laineid , mis tekkisid
Alaska maavärina tagajärjel 1946. aastal ja põrkasid arvatavasti
tagasi Põhja-Ameerika rannikult. Lained, mis hiljem Honolulusse
jõudsid, põrkasid tagasi Aasia mandrinõlvalt. Kuigi lained
liiguvad kiiresti, ei
ilmu nad tänapäeval nii ootamatult kui
maavärinad, sest seismilised lained, mis annavad märku maavärina
toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus
asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani
piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis
võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi.
Sealt teatatakse ka
hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed
kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest
majadest kõrgematele
aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti
toimuma.
PõudPõud on
pikka aega kestev veepuudus mingil
territooriumil. Kõrbed
on püsiva põua piirkonnad. Nii nimetatakse iga maa-ala, kus sajab
vähe sademeid ja kannatab veepuuduse käes. Jõed, järved ja pinnas
kuivavad ära.. Põua põhjustajaks võib olla ka inimene. Näiteks
USAs 1930. aastatel muutusid alad liigse põlluharimise tõttu
viljatuks. Veenappuse perioodil püüti tekitada vihmapilvi, kuid
seda tegevust ei saatnud edu. Kuiva kliimaga aladel kogunevad sageli
metsloomad harvade veeloikude ümber, mida nimetatakse vaditeks. Põua
ajal kaob neist auramise ja
joomise tagajärjel rohkem vett, kui
koguneb tagavaraks vihmasadude ajal.
Kahanevad ka toiduvarud, sest
taimi kasvab vähem põuaperioodil. Seetõttu võivad surra põua
ajal tuhanded loomad.
TulekahjuTulekahju
on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende
vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või
on keegi selle tahtlikult süüdanud.
Metsatulekahjud on üks kohutavam põua tagajärg.
Tavalisemad
tulekahju tekkimise põhjused on
ettevaatamatu tulega ümberkäimine,
potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu
käsitsemine, staatiline
elekter , äike,
tahtlik süütamine jm.
Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje.
MaavärinadMaavärin
on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on
tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore
murranguid. Normaalses olekus liigub
maapind pidevalt, kuid väga
aeglaselt. Kui
tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate
kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Maavärinad
esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam
ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade
piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette,
näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel.
Mitmete
suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad
muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad
puuridest põgeneda).
Kõikjal
ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate
võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera
võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga
kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest
maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii
saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina
kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme
vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont
kattuvad. Selles kohas asuski maavärina
kolle ehk
epitsenter . Orkaan Orkaane
on kõige tihedamini troopika aladel. Ameerika kirderannik on
piirkond mida tabavad väga tihti orgaanid. Orgaanid tekitavad suuri
hiidlaineid. Orkaan tugevneb, siis kui ta satub sooja mere kohale.
Maismaa kohal hajub ta kiiresti. Eestisse pole ühtegi orkaani veel
jõudnud. Kui orkaan on piisavalt tugev, siis eristub see ala selgelt
ülejäänud orkaanist ja seda nimetatakse orkaani silmaks. Orkaani
ülejäänud osa on täiesti pilves, aga silmas on taevas selge.
Orkaani ülejäänud osas puhuvad ülitugevad tuuled, aga silmas
valitseb tuulevaikus. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus
on madalam temperatuur, nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub
vihmana. Selle käigus eraldub soojust ja sellepärast on tsükloni
keskmes õhutemperatuur alati pisut kõrgem kui väljaspool
tsüklonit. Kondenseerunud aur tekitab pilved ja sellepärast on
peaaegu kogu tsükloni ala pilvedega kaetud. Iseloomuliku ümmarguse
või spiraalgalaktikat meenutava pilvestruktuuri järgi on
orkaanid kosmosefotodelt ja lennukitelt selgesti eristatavad. Orkaani tuule
kiirus on ligilähedaselt 350 km/h. Orkaanid teevad suurt kahju
varale, hävitab inimeste kodusi, sõidukeid ja tapavad ka inimesi.
Tornaado Tornaado
ehk teisi sõnu
tromb on väikese läbimõõduga, kuid väga
intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt
väiksem normaalrõhust. Teadlased kasutavad tavaliselt terminit
"tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole
tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s
kasutatakse sõna
tornado , Euroopas aga tavaliselt "tromb"
. Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest"
väiksemad, siis on tekkinud arusaamine
trombist kui väikesest
tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need
sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti,
levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud
ja liikuv pööris). Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni
skaalal. Ameerika Ühendriikides võeti 1.
veebruarist 2007
kasutusele täiustatud Fujita skaala (EF-0 kuni EF-5), mis võimaldab
tornaado tugevust täpsemini määrata kui vana skaala. Kõige nõrgem
on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt
minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse.
Tuule kiirus ulatub kuni 500 km/h ja selline tuul võib keerata autod
puude ümber, purustada maju, tappa või vigastada kõik teele jäänud
elusolendid . Kõige suuremad
tornaadod tekivad suvel Usa kesk ja
lääne osariikides. Seal lasub põhja poolt Kanadast tulnud külm
õhumass sooja ja niiske lõunast üle
mehhiko lahe saabunud õhu
pealt. Seda piirkonda kutsutakse tornaadode alleeks. Meteorloogid ei
suuda ikka veel täielikult ära seletada neid mehhanisme, mis
tornaadode teket põhjustavad. Veel raskem on neid ennustada kus ja
millal nad tekivad. Mõned teadlased arvavad et saladuslikud vilja
ringid on seotud tornaadodega, kuigi paljud seda ei
arva kuna
tornaadod liiguvad ringi mitte ei
seisa ühe kohapeal.
ÄikesetormÄike
ehk
pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude
(tajutav valgusefektina) ja müristamisena (tajutav heliefektina). Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad
hoovihm , rahe
ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest
põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase
soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka
öösel ja
hommikul . Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil
(atmosfäärifront) tekkivais
pilvedes . Sel juhul muutub ilm pärast
äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on
kestvam kui kohalik äike. Maakeral on äikest korraga keskeltläbi
umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt
pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300
äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on
pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad
temperatuuri kontrastid. Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib
välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast,
põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka
välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda
pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3
sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris
normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja
võib antud juhul arvestamata jätta kuna valguse kiirus on 300 000
km/s ja see jõuab vaatlejani praktiliselt silmapilkselt. Maapinda
lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning
ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes
aurustub vesi
momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi
vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud
tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud
veereservuaarid. Kahjustuste vältimiseks kaitstakse
ehitisi piksevarrastega.
Vulkaanipurse Vulkaanipurse
on
vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi
avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Aktiivselt tegutsevaiks ehk
purskavaiks loetakse
vulkaane , mille kraatrist paiskub välja auru,
laavat või püroklastilist materjali. Praegu tegutsevaks loetakse ka
vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi
seda mõned
tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja
saab fikseerida alles tagantjärgi. Umbes kümme protsenti
vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane,
mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid.
Vulkaanipursete mediaankestuseks on
seitse nädalat. Praegu
tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid
vũlkaani nõlvadel olevad
fumaroolid . Seega pole igasugune vulkaani
tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada. Tavaliselt
jaotatakse
vulkaanipursked kaheks – plahvatuslikuks ja efusiivseks.
Plahvatuslikud
pursked kaasnevad enamasti ränirikka magmaga
vulkaanidega. Asi on selles, et ränioksiid
kipub polümeriseeruma,
moodustades
suuremaid kobaraid, kus ränioksiidi tetraeedrikujulised
kristallid on üksteisega tippepidi liitunud. On selge, et mida
väiksem on ränisisaldus magmas, seda vähem taolist
polümeriseerumist saab esineda. Polümeriseerumisega kaasneb suurem
sisehõõre, sest suuremad molekulid ei saa üksteisest nii hõlpsalt
mööda libiseda. Plahvatuslikkus tekib sellest, et rõhu vähenedes
(nagu juhtub ülespoole tõusva magmaga), halveneb gaaside lahustuvus
magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure mahu tõttu
vulkaanilõõris pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid
magmast välja murda, kuid suure viskoossuse tõttu on see
raskendatud. Seetõttu kaasnevad plahvatuslike vulkaanipursetega
eelkõige püroklastiliste kivimite ja vulkaanilise tuha
väljapaiskumine. Tegemist ei ole millegi muu kui
magma või
kividega, mis on gaaside poolt pihustatud või purustatud ja
vulkaanist jõuga välja lennutatud. Efusiivsed vulkaanipursked on
reeglina aluselise ehk ränivaese koostisega ning väiksema
sisehõõrde tõttu pääsevad eraldunud gaasid paremini magmast
välja, mistõttu on pursked rahulikud ja vulkaaniliseks produktiks
on tuha, pimsi jms asemel pigem vedel laava.
KokkuvõteSelle
referaadi tegemise käigus
saime väga palju uut teada, näiteks, et
lumelaviinide kiirus võib ületada 500 km/h ja tornado korral on
kõige ohutum varjuda keldrisse. Samuti saime teada, et maavärinad
esinevad peamiselt laamade äärealadel, Eesti laama äärealal ei
asu, selle pole meil ka maavärinaid. Töö oli väga huvitav ja
omavahel oli hea koostööd teha. Nüüd
oskame ka paremini referaati
vormistada ning teha sisukorda.
Kõik kommentaarid