Eesti pinnavormid (0)

Eesti pinnavormid
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad , madalikud , orundid ja nõod .
Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula (kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja (kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod .
Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru lavamaa .
Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud . Madalikud hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist . Suuremad madalikud asuvad Lääne-Eestis.
Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo .
Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud .
Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi.
Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse . Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval .
Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord .
Eesti maakoore läbilõige :
1. Pinnakate , mis koosneb pudedatest kivimitest , liivast , kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune .
2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist , põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune .
3. Kristalne aluskord , mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune .
Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord .
Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda ( moreen , kruus, liiv, savi, turvas , muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub .
Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted( allikalubi ), tuulesetted( liivaluited ), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised (aheraine, põlevkivituhk, prügi) .
Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas .
Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel .
Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid .
Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke .
Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke .
Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag , ning jõeorud.
Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr , maasäär ning rannavall .
Karstivormid on karst, kurisu , salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra ), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) .
Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste).
Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater , Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel.
Elutekkelised pinnavormid on sootasandikud, kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed .