(välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline (kristalne aluskord ning settekivimitest pealiskord) ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse
Mandrijäätekkeliste pinnavormide rühmitamine Tekkisid jää pealetungi ja Tekkisid liustiku pealetungil Tekkisid liustiku sulamisel sulamise vaheldumisel 4 1 5 11 2 10 8 6 3 9 7 Mandrijäätekkelised pinnavormid Tunnus Oos Mõhn Voor Otsa- moreen Setted liiv, kruus kruus, liiv lubjakivi, moreen moreen Läbilõige Pealt- vaade Esine- Pandivere Kõrvemaa Vooremaa Lääne- mine nõlvad Saaremaa Vooluveetekkelised pinnavormid Vanajõgi ja Suur-Emajõgi Jõeorud sängorg sälkorg
............... Majandustegevus: pinnakattest saadakse enamus ehitusmaterjale, selles kasvavad inimesele vajalikud puud ja taimed, põllumajandus 5. Rändrahne on Põhja Eestis rohkem, sest rändrahnud tulid Eestisse põhja poolt. 6. Jääajad on mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist sellega et, jääajad on toonud siia palju kivimeid ja ...................... pinnamoe suurvorme ja ka paljud väikevormid on mandrijäätekkelised 7. Pandivere ja Haanja pinnamoe erinevused Pandivere madalad pinnavormid, valitsevad tasandikud Haanja rahutu reljeef, valitsevad künkad ja nõod 8. Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem Kirde Eesti põlevkivikaevandustes. 9. Maastikul eristuvad selgelt mõnede lavamaade ja tasandikkude reljeefi pinnavormid. 10.Ürgorg on kunagise jõe säng. Ürgorg erineb tavalisest orust selle poolest, et see on setete alla mattunud. 11. Mandrijää on Eestis liikunud ................................... 12. Eesti vabanes lõplikult jää alt umbes 11000 aastat tagasi.
Pinnavormi Teke Pealtvaade Ristlõige Ehitus Näide levimis-kohast Mandrijää kulutas - Kõrgendikud, mis Laineline, Liiv, kruus, Vooremaa (Saadjärve Voor...2 liustiku voolimise meenutavad poolringjas moreen voorestik) tagajärg leivapätsi Kõrgendikud, mis on Laineline, Kruus, liiv, Vahe- Eesti tasandik Mõhn...4 Jääjärve setete kuhjad rühmiti poolringjas savi (Viitna) Pehmete Kruus, Liustikujõgede sete Kesk-Eesti tasandik ja Oos...3
EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga
2) lubjakivi; liivakivi; moreen 3) kulutusvorm Haanja: Otepää(kuutse mägi, 1, 2 ja 3 samad) 1)künkad; nõod (Suur Munamägi) Karula(Tornimägi, 1 , 2, 3samad) 2)liivakivi; moreen 3)kuhjevormid 10.Karstinähtus Pinnaja põhjavees lahustuvad lubjakivi ja dolomiit. Karstivormsalajõed kaovad maa alla ning ilmuvad välja karstiallikatena. Asuvad Põhja ja LääneEestis. 11.Tuuletekkelised pinnavormid luited(rannaja mandriluited) Peamiselt mere ja järvede levikualadel(aga ka seal, kuhuni kunagi meri ulatus, aga nüüd on sisemaa) 12.Inimtekkelised pinnavormid Inimtegevuse tagajärg(linnamäed, põlevkivi karjäärid,tuhaplatood,terrikoonid). Viljandimaal lossimäed
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas)
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditakse" kokku, tekivad mäestikud.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 5 lehte
44 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid