Facebook Like

Tsunami ehk hiidlaine (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis siis aga tegelikult toimub ?
 
Säutsu twitteris


Eessõna.

Loodusjõud on midagi, mille vastu inimene on täiesti võimetu. On seda olnud aegade alguses saadik ja on siiani. Inimesel on maailmas palju võimalusi surma saada. Enamusi varjante aga annaks head ja puhast elu elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid . Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami .
See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu- Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha? Miks endiselt surevad sajad tuhanded aastas?
Tsunaamide ajaloost, selle olemusest ja õnnetustest püüan uurida ja aimu saada ka oma järgnevas töös.
Tsunami definitsioon.
ENE-s defineeritakse tsunamit kui veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet, mille kiirus on tohutu, 400-800 km/h, kõrgus võib ookeanli ulatuda paari meetrini, ranna lähedal aga 10-40 meetrini. Ta võib tungida oma tohutu jõuga kaugele sisemaale ja põhjustada seal suuri kahjusid ja purustusi. Kõige sagedamini esinevad tsunamid just Vaikse ookeani rannikutel.
Mis siis aga tegelikult toimub?
Lisaks definitsioonile on olemas ka lihtne ja loogiline seletus selle nähtuse tekkimisest. Teatavasti on maa ehitus kihiline. Kõige peal on mõnekümne kilomeetri paksune kivist koor ehk litosfäär, mis nõ. ujub alumise vedelama kihi pinnal. Kuna aga litosfäär ei ole tervik, vaid koosneb plokkidest ehk laamadest ja et need need ka omakorda ujuvad , siis liiguvad nad üksteise suhtes. Sageli aga mitte eriti sujuvalt , vaid järsu nõksakuga. Kui seal kogunenud pinge on jõudnud vajaliku piirini esineb nähtus mida tuntakse maavärina nime all.
Siin joonisel on näidatud kuidas laine suureneb
rannikule lähenedes ja et kaasa liigub kogu vee mass.
Tsunami ise kaasneb enamasti vähemalt 6,5 magnituudise maavärinaga, mis toimub ookeani põhjas ja kui laamade vertikaalne liikumine on sealjuures küllaldaselt suure amplituudiga (mõned meetrid ), siis on tulemus käes. Sellise laine põhimõttelist tekitamist võib igaüks ise proovida. Tõmmake jupp nööri põrandale sirgeks , võtke ühest otsast kinni ja tehke kiire üles-alla liigutus (maavärin). Nöör kujutab endast ookeani veemassi. Näete, kuidas laine liigub nööri vaba otsa (ranna) poole. Mida kiirem liigutus ja mida suurema amplituudiga, seda suurem laine. Kui teete mitu liigutust jookseb mitu lainet. Ainuke asi, mis sellisel primitiivsel mudelil välja ei tule, on laine kõrguse kasv madalasse vette jõudmisel.
Tsunamile iseloomulikud tunnused.
Tsunamit iseloomustab just see, et liikumises osaleb kogu veemass põhjast pinnani. Samal ajal tuulelaines osaleb liikumises ainult pindmine veekiht. See on ka põhjus,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tsunami ehk hiidlaine #1 Tsunami ehk hiidlaine #2 Tsunami ehk hiidlaine #3 Tsunami ehk hiidlaine #4 Tsunami ehk hiidlaine #5 Tsunami ehk hiidlaine #6 Tsunami ehk hiidlaine #7 Tsunami ehk hiidlaine #8
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 199 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tanel_S Õppematerjali autor

Lisainfo

Tsunami on veealuse maavärinaga tulev hiidlaine. Seda iseloomustab veemassi liikumine põhjast pinnani.
Tsunamiga on inimesed olnud abitud aegade algusest kuni tänaseni, aga tehnoloogia areng on jõudnud sellisele tasemele, et suuremaid katastroofe on võimalik ära hoida.
Eestis on olnud 4 suuremat lainet paari sajandi jooksul, kuid see pole aga võrreldav India ja Vaikse ookeani hiidlainetega.

tsunami , tsunami definitsioon , hiidlaine , sanriku , tsunami eestis , tsunami hoiatussüsteem

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

katre56 profiilipilt
katre56: Hea sisuga .
22:38 04-03-2009
nyrihaakn6el profiilipilt
nyrihaakn6el: hea:)
16:27 03-05-2009


Sarnased materjalid

1
docx
Tsunami ehk hiidlaine
20
doc
Referaat Maavärin ja tsunaami
9
docx
Looduskatastroofid maailmas
20
odt
Looduskatastroofid
9
docx
Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad
13
doc
Looduskatastroofid
13
rtf
Looduskatastroofide referaat
9
doc
Jaapani katastroof



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun