Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsunami ehk hiidlaine (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis siis aga tegelikult toimub?

Lõik failist


Eessõna.
Loodusjõud on midagi, mille vastu inimene on täiesti võimetu. On seda olnud aegade alguses saadik ja on siiani. Inimesel on maailmas palju võimalusi surma saada. Enamusi varjante aga annaks head ja puhast elu elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid . Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami .
See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu- Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha? Miks endiselt surevad sajad tuhanded aastas?
Tsunaamide ajaloost, selle olemusest ja õnnetustest püüan uurida ja aimu saada ka oma järgnevas töös.
Tsunami definitsioon.
ENE-s defineeritakse tsunamit kui veealuse maavärinaga kaasnevat
Vasakule Paremale
Tsunami ehk hiidlaine #1 Tsunami ehk hiidlaine #2 Tsunami ehk hiidlaine #3 Tsunami ehk hiidlaine #4 Tsunami ehk hiidlaine #5 Tsunami ehk hiidlaine #6 Tsunami ehk hiidlaine #7 Tsunami ehk hiidlaine #8
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 209 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tanel_S Õppematerjali autor
Tsunami on veealuse maavärinaga tulev hiidlaine. Seda iseloomustab veemassi liikumine põhjast pinnani.
Tsunamiga on inimesed olnud abitud aegade algusest kuni tänaseni, aga tehnoloogia areng on jõudnud sellisele tasemele, et suuremaid katastroofe on võimalik ära hoida.
Eestis on olnud 4 suuremat lainet paari sajandi jooksul, kuid see pole aga võrreldav India ja Vaikse ookeani hiidlainetega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Tsunami

TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude

Geograafia
thumbnail
3
doc

Tsunami

Tsunami on maalihke, maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab

Geoloogia
thumbnail
1
odt

Tsunami

Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel

Geograafia
thumbnail
4
docx

Tsunaami

Tōhoku maavärina iseloom oli soodne väga tugeva tsunami tekkimiseks. Nagu 2004. aasta India ookeani maavärin, koosnes see hulgast tõugetest, mis toimusid kümmekonna minuti jooksul ning mille epitsentrid paiknesid enam-vähem ühes 400-500 kilomeetri pikkuses reas piki murranguvööndit. Osa tekkinud lainest oli suunatud otse Jaapani poole. Hiidlained, mis purustasid kõik oma teel piki enam kui 200 kilomeetrist rannikuriba, tabasid Tōhoku piirkonda üksnes paarkümmend minutit pärast maavärina peamisi tõukeid

Geograafia
thumbnail
20
doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

päeval, viibis suur osa Lissaboni elanikest hommikusel missal. Kella poole kümne ajal tabas linna esimene kolmest tõukest. Pärast lühikest vaheaega järgnes 2 minutiline maavärin. Kõrvulukustava mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Katedraalid ja kirikud matsid oma rusude alla sadu usulikke. Teise tõuke järel, mis kestis 20 minutit, ei jäänud linnas püsti ainsatki kivimaja. Ja siis tabas linna esimese tõuke hilinenud tagajärg. Merel tekkinud hiidlaine mattis enda alla Portugali ranniku. Kolm kuue meetri kõrgust lainet tormasid peaaegu 3 kilomeetri kaugusele sisemaale. Pärast kolmandat tõuget oli linna tabanud täielik häving. KANTO MAAVÄRIN 1923 Igal aastal raputab Jaapanit umbes 1500 maavärinat. Kanto maavärinaks loetakse maavärinat, mis toimus Tokyo ja Yokohama vahelisel alal. Jaapanlaste vana pärimuse järgi on 1. september õnnetu päev. Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina

Geograafia
thumbnail
9
doc

Jaapani katastroof

..................................................................................lk6 Kokkuvõte.............................................................................................lk7 Sissejuhatus Minu selle aasta uurimustöö teemaks on Jaapan. Selle teema valis just sellepärast, et tegu on väga aktuaalse teemaga. Viimastel nädalatel oleme kuulnud väga palju Jaapanis toimunud tugeva maavärina kohta, mis asus mõne kilomeetri kaugusel rannikust, mis omakorda tekitas tohutu hiidlaine. Hiidlaine kihutas kuni 700 km/h ranniku poole ja pühkis ära kõik, mis teepeale jäi. Tahan anda täpsemat ülevaadet sellest, miks selline katastroof tekkis ja miks oli nii palju hukkunuid. Jaapani maavärin oli üks tugevamaid, kui see ei ole ainuke suur probleem, sellele järgnev vajab tõsist tegevusplaani ja tohutuid finantse. 1 Miks maavärin tekib? Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja

Geograafia
thumbnail
16
doc

Looduskatastroofid

ta päästeti rusude alt. Tsunaamid Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt

Geograafia
thumbnail
1
docx

Tsunami ehk hiidlaine

Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest - avamerel võib tsunami kiirus olla lausa 700 km/h. Madalasse vette jõudes laine kiirus väheneb, kuid kõrgus suureneb, sest vees surutakse veemassid kokku

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (2)

katre56 profiilipilt
katre56: Hea sisuga .
22:38 04-03-2009
nyrihaakn6el profiilipilt
nyrihaakn6el: hea:)
16:27 03-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun