Maavärinad - nõrgemad ja tugevamad maavärinad (0)

Maavärinad
Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigas esineb maavärinaid suhteliselt harva. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki enamike maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Maavärinaid võivad põhjustada ka teised asjad:
- vulkaanide pursked
- suurte koobaste sissevarisemised
- inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms
- suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms
Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks. Veealused maavärinad ehk merevärinad tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamiteks.
Aasta jooksul registreeritakse täpsete mõõteriistade abil umbes 80 000 maavärinat. Valdav osa on väga nõrga jõuga: inimene märkab 6000 maavärinat, purustavaid on umbes 140. Suuri katastroofe põhjustavad vaid üksikud maavärinad juhul, kui need toimuvad asulate ja linnade lähedal.
Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Eesti üks suurimaid maavärinaid on olnud Osmussaarel 25.oktoobril 1976. Selle epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel. Maavärina võimsus oli 4.75 magnituudi Richteri skaala järgi ja Mercalli skaala järgi oli see 5 palli. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Tallinnas oli värinat selgesti tunda. Järgnesid ka järeltõuked, kõige tugevamad olid umbes 10 minutit ja 30 minutit hiljem. Seismograafi abil registreeriti järeltõukeid veel novembris. Inimesed arvasid, et tegemist oleks olnud hoopis allveelaeva plahvatusega aga mitte maavärinaga.