50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristiina ..
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Balti klint see on hiiglaslik (linnulennult umbes 1200 km, astangujoont pidi ligi 1750 km) Ölandi saare lähistelt üle Läänemere ja piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgev, tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem mis jälgib ligikaudu Vene lava põhjapiiri. Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega. Kokku on PõhjaEesti klindil eristatud 10
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt
ärauhutud settekivimid. Erosioonilis-denudatsiooniline ehk Ürg-Neeva hüpotees arvatakse, et klindi ees voolas ida-lääne suunaline suur jõgi ehk Ürg-Neeva, mis kulutas ühte kallast rohkem. Samuti on leitud Taani väinade juurest ulatuslikud purdsetete lasundid, mis võivad olla Ürg-Neeva poolt toodud. Kuid ka siin on oma kahtlused. Balti ja Siluri klindi levik. 18 Balti klint Balti klint on 1200 km pikkune ning jaguneb 4 klindilõiguks. Ölandi klint pikkus 150 km, kõrgus kohati 100 m. Klint algab Ölandi saarest umbes 10 km lõuna pool merepõhjast ja kulgeb piki saare läänerannikut. Ölandi-Osmussaare klindilõik 500 km pikkune klint merepõhjas. Klindi kõrgus on 100-160 m. Põhja-Eesti klint Osmussaare ja Narva vaheline ala, mille pikkus linnulennult on 300 km, kuid kuna rannikujoon on sakiline, siis küünib klindi pikkus 600 km.
09.09 Aluspõhja reljeef ja pinnakate Devonile järgnes ligi 360 miljonit aastat kulutust. Eesti alal puuduvad nooremad setted (Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit) Nt kivisütt meil ei ole. Aluspõhja pealispinna reljeef kujunes välja juba Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Aluspõhja lõikuvad sügavad mattunud orud, mis markeerivad jääajaeelset jõgedevõrku: Põhja-Eestis piki tänast Soome lahte kugenud ürg-Neeva ning Lõuna-Eestis ürg Daugava. Põhja-eesti klint tekkinud ürg-Neeva tõttu (?). Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi. Iga sügav org ei ole ürgorg.Ürgorg on ,,viimasel jääajal" või enne seda tekkinud lai sügav org, mille on uuristanud jääsulamisvesi liustiku serva lähedal. Ürgorg peab olema lõikunud
pikaajalisest inimasustusest. Lahemaa sümbolmaastikuks on valdavalt loode-kagu suunas orienteeritud poolsaarte ja lahtedega liigestatud rannikumaastikud. Rannikut ilmestavad hulgalised väikesaared, millest tähelepanuväärseim on samuti loode-kagu suunas väljavenitatud Mohni saar. Randadest valitsevad moreenrannad, lahepärades liivarannad ja vähesel määral ka möllirannad. Reljeefivormidest on Lahemaal märkimisväärseim Põhja-Eesti klint, millest rahvusparki jääb üle 70 km pikkune lõik Tsitre klindisaarest kuni Vihula klindilaheni. Klindilõigule on iseloomulik osaliselt või täielikult mattunud, tugevasti liigestatud ja merest eemaldunud laugevõitu klindiastang. Ordoviitsiumi ja Kambriumi I astangut eristab 2-3 km laiune, sügavalt liiva alla mattunud Kambriumi terrass. Lahemaa maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad
Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa liivakivipaljandid jt. Eesti äärmises kagunurgas on taas näha lubjakivipal-jandeid, ilmekaim neist Kalkahju paljand Peetri jõe ääres Võru maakonnas. Võrumaal esineb pealiskorras lisaks liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest. Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad, mis lasuvad otse pealiskorral. Huvitav Põhja Eesti paekallas ehk klint on osa ligi 1200 km pikkusest Balti klindist, mis algab Ölandi saare lähistelt merepõhjast ja kulgeb üle Läänemere põhja ja kirdesse, üle Põhja-Eesti ranniku kuni Laadoga järveni. Paekalda pikkus on Eestis 300 km ja maksimaalne kõrgus ulatub Ontikal 50 meetrit üle merepinna. See on ühtlasi ka kogu Balti panga kõrgemaid kohti. Suurima suhtelise kõrgusega (umbes 40 m) on paekallas Toila vallas Päites. Kaitse alla on seal võetud
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid