Astronoomia ehk täheteadus (0)

Astronoomia ehk täheteadus – uurib taevakehadeasetust, liikumist ja arengut.
Astronoomia vaatluse iseärasused: Vaatlused on passiivsed-me ei saa neisse sekkuda, Vaatluse käigus me liigume ise samuti, Väga raske on hinnata taevakehade kauguseid-kumb on lähemal, kumb kaugemal.
Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis tundub meile, et tähistaevas samuti pöörleb. Sellised mõttelised teljepunktid on põhjataevas põhjanaela lähedal ja lõunataevas lõunaristi tähtkuju keskpunkt. Sellega on seotud päikese erinev liikumine erinevatel aastaaegadel ja erinevatel laiuskraadidel. (joonised)
Vana kalender- Me loeme aasta pikkuseks 365 päeva. Tegelikult Maa astronoomiline aasta on 365 päeva 5 tundi ja 48 minutit ja 46 sekundit. Juliuse kalendri järgi tuuakse sisse mõiste liigasta. Kuna 5 tundi 48 min 46 sek = 6 tundi, siis kasutatakse liigaasta mõistet, kus neljaga jaguneva aastanumbri korral liidetakse veebruarisse üks päev (29.veeb).
Uus kalender- Kuna me ümardame 6 tunniks ehk viga on 11min ja 14 sek, siis pikaaja jooksul hakkab see viga mõjuma kalendriaja ja loodusliku aja vahel. Nt 400 aastaga oon viga 3 ööpäeva. Seetõttu uues kalendris ei loeta täissajalistest aastatest liigaastateks neid, mille täissadade arv ei jagu jäägitult neljaga. Seda kalendrit nim Gregoriuse kalendriks.
Maa- mass 6*10 astmel 30 kg. Maa raadius on ligikaudu 6370 km, keskmine tihedus on 5500 kg/m3. Maa tihedus keskme poole suureneb, mis näitab, et Maa keskmes peab olema küllaltki palju raskemetalle-Fe. Väga tähtsaks elemendiks on Maad ümbritsev atmosfäär (hapniku olemasolu, neelab mitmesuguseid kiirgusi-UV, hoiab Maa soojuslikus bilansis-ei teki kasvuhooneefekti.
Kuu- diameetrilt 4* väiksem Maast ja massilt 81* väiksem. Kuu keskmine tihedus seega 3300 kg/m3, sellest võib järeldada, et raske tuum puudub. Kuul on väga hõre atmosfäär- pole pilvi, pole häält. Päikeseenergia jõuab Kuu pinnale takistusteta. Päikesepoolne temp 120´kraadi ja varjupoolne 170 kraadi. Me näeme Kuu ühte poolt. Sellel on näha tumedamad piirkonnad. Need on tasased piirkonnad, neid nim meredeks. Lisaks on heledad pinnad. Seal on näha kõrgeid mägesid- moodustavad mäestikke. Kuna atmosfäär puudub, siis levinud pinnavormiks on meteoriidikraater . Tasased piirkonnad koosnevad kivi- ja tolmukõrbetest. Kuu teine külm on rohkem täis mäestikke ja kraatreid- puuduvad tasased alad.
Päike-Merkuur- Veenus -Maa-Marss-Jupiter- Saturn - Uraan - Neptuun .
Maa-tüüpi planeedid : Merkuur, Veenus, Maa, Marss. – väikesed mõõtmed, väike mass, suur tihedus, aeglane ümbertelje pöörlemine, suhteliselt hõre atmosfäär, vähe kaaslasi.
Merkuur: Kuus veidi suurem, kuid tihedus on sarnane nagu Maal. Kuna asub kõige lähemal Päikesele, siis pinnatemperatuurid ulatuvad kuni +300kraadini. Pinnavormilt sarnane Kuu tasase pinnaga- palju kraatreid ja rõngasmägesid. Merkuuri pöörlemistelg on risti- seetõttu aastaajas puuduvad. Atmosfäär puudub- tohutu UV-kiirgus ja meteoriitide sadu. Merkuuri aasta on 88 Maa-päeva.
Veenus: ruumalalt ja massilt pisut väiksem kui Maa. Omab tohutut tihedat atmosfääri, mis on pidevas liikumises ja seetõttu Veenuse pinda otseselt ei näe. Atmosfäär koosneb 97% CO2 ja 3% N-st. Atmosfäär on nii tihe, et pinnale jõudes vastab see 900m sügavusele vettesukeldumisele. CO2 tõttu on tohutu kasvuhooneefekt ja seetõttu on pinna temp 480 kraadi. Puhuvad tihedalt tugevad tuuled. Seal on küllaltki tasane, aga leidub ka mäestikualasid, mille kõrgus on kuni 12 km. Veenuse aasta on 243 Maa-päev. Erilisus : pöörleb vastupidiselt, telg on risti ehk aastaajad puuduvad.
Marss: Läbimõõt on 0,54 Maad, mass on 0,11 Maad. Suhteliselt hõre atmosfäär – Maa atmosfääri tiheduset 100 korda väiksem. CO2 95% ja N 3%. Pinnavormilt on põhilised kivikõrbed: sinakad ja punakad piirkonnad.Leidub ka kunagisi kustunud vulkaane . Keskmine Marsi temp -50 kraadi. Kohati võib keskpäeval olla ka plusskraade. Marsi aasta on 686 Maa-päeva. Erilisus: Kaks kaaslast ehk kuud-Phobos ja Deimos, Marsil on polaarmütsikesed( arvatavasti koosnevad süsihappelumest ja osalt jääst), Marsil on nn Marsi kanalid ( kujutavad kunagisi jõgede orge , st Marsil oli kunagi Vesi ja atmosfäär).
Hiidplaneedid: Moodustavad planeetide massist 99%. Nad on gaasilised kehad, põhiliselt sisaldavad heeliumi ja vesinikku. Gaas muutub sügavusega vedelaks ja sealt edasi metalliliseks ( Jupiteril, vb Saturnil). Arvatakse, et Jupiteril võib tuumas olla ka raskemetalle. Hiidplaneetidel on väga palju kuusid – Jupiteril 16, Saturnil 18, Uraanil 15 ja Neptuunil 8. Lisaks on erineva suurusega nn rõngad. Atmosfäär on väga tihe, kuid planeetide üldine tihedus on väike u 1000 kg/m3. Atmosfäär pöörleb vööndite kaupa. Selle järgi pannakse paika pöörlemise kiirus u 9-11 h(ööpäev). Samas ümber Päikese aeglaselt pöörlevad( Jupiter 12a, Saturn 30a, Uraan 83a, Neptuun 165a). Kuna naad on kõige kaugemad planeedid, on nende pinnatemp väga madal: -130 kuni -220 kraadi. Erilisus: Saturni rõngad- kahe rõnga laius u 125 000 km, paksus aga 4 km, kujutavad endast ainekamakate vööndit. Jupiteri „Punane laik“-ringikujuliselt pöörlev moodustis -12päevaga teeb ühe pöörde. Läbimõõt u 25 000 km. Uraan-teine planeet, mis pöörleb vastupidi ja külili lamades.
Asteroidid : ehk väikeplaneedid. Tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Suuremaid on u 3000 tükki ja kogumass on 0,1 Maa massi. Kujutavad endast kivikamakaid, suurim Ceres, väiksemate läbimõõt mõnisada meetrit. Arvatakse, et kas on kunagi olnu planeet, mis on lennanud tükkideks, või kas planeedi moodustumise ajal ei ole omavahelised jõud olnud suutelised kõiki kokku tõmmata.
Komeedid : ehk sabaga tähed. Kujutavad endast väga väljavenitatud ellipsit mööda liikuvaid taevakehi, mille ühes fookuses on Päike. Selle tulemusena on komeeti näha periooditi. Tuntuim on Halley komeet , mille periood on 76 aastat. Koosneb tema keskel olevast mõnekümne km lõbimõõduga tuumast(tahke). Päikesele lähenedes temp tõuseb, komeet muutub osaliselt gaasiliseks, aga Päikese tuulte mõjul lükatakse seda gaasi Päikesest eemale nii, et tekib helendav saba.(joonis) Keskmiselt komeedi helenduv pea on läbimõõduga u 200 000 km, helendav saba 100mln km. Iga ringiga komeedi mass järjest väheneb, sest osa gaasi jääb maha.
Meteoorid : On suvalise trajektooriga taevakeha, mille Päike on kaasanud oma mõjuvõimu alla. Aeg-ajalt satuvad nad Maa lähedusse, sisenevad Maa atmosfääri ja enamuses põlevad ära-langevad tähed. Neid meteoore, mis jõuavad ka maapinnani nim meteoriitideks. Suurim meteoriidikraater on Arožonas ja tema läbimõõt on 12km. Eesti tuntuim kraater on Kaali, läbimõõdug 100m . Selle meteoriidi mass oli u 1000 t. Suurim on vee all Osmussaare lähedal. Meteoriite on 3 liiki: raud, kivi, raud-kivi.