Litosfäär ja vulkanism kokkuvõte (1)

Maa kui süsteem ja geograafiliselt tähtsad omadused: *maa külgetõmbejõud- hoiab koos kõiki maasfääre *optimaalne kaugus päikesest-tagab eluks vajaliku energia *maa ja päikese vaheline ktj-maa püsib oma orbiidil * maa ja kuu vaheline ktj- tõus ja mõõn maailma meres *maa pöörlemine ümber telje- öö ja päev *maa tiirlemine ümber päikese
Litosfäär:U=40076 km Diameeter -1276 km
A1- sisetuum, tahke, temp >6000 C
A2- välistuum
B1- alumine vahevöö B2 ülemine vahevöö
* ringlev liikumine- tänu sellele toimuvad laamade liikumised ja mandrite liikumine(tõmbab kaasa maakoort)
Maakoor on maaväline,, thake kivimiline kest, mille paksus on 3-80 km.
Litosfäär- u 2000 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär.
KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid * Mineraalid - tahked, anorg , kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks.
KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄRGI- * Tardkivimid e kristalsed- tekkinud magma tardumisel , om. tugevad ja vastupidavad. a)magma tard . maakoore sees (süvatardkivimid- graniit ) b)-||- maapinnal ( vulkaaniline tuff- Island ) * SETTEKIVIMID - tekkinud erineva murend matj settimisel aja- ja raskusjõu toimel. a) purd sk- peeneteralised merendmat. settimisel ja kivistumisel e litifitseerumisel(L-Est liivakivi ) b)biogeensed sk- tekkinud taimsete- ja loomsete org. kuhju. ja kivistumisel NB!Kõik fos kütused biog sk’d c)keogeensed sk- erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel * MOONDEKIVIMID - tekkinud tard-, sette- ja moondekivimitest kõrgerõhu ja temp. all (kõrgrõhk. ja temp ongi moondumine) *Moone saab ainult toimuda laamade subduktsiooni piirkonnas (sukeldumis piirkonnas). [graniit >t>gneiss lubjakivi >t>marmor liivkivi>t>kvartsiit] *KIvimite ringe: TARDKIVIMID>murenemine, erosioon , settimine> SETTEKIVIMID>moone>MOONDEKIVIMID>maa siseenergia >MAGMA> kristall . kivistumine>TARDKIVIMID
*Astenosfäär- kõrge rõhu ja temp all oleva poolvedela kivimass, mille peal liiguvad maakoore loomad.
*Litosfäärpealisp kuju nim reljeefiks e pinnamoeks. * Pinnamood - koosneb erineva suurusega kuju ja koostisega pinnavorm .
*Mägi- pos. pinnavorm, mille suht kõrgus on üle 200m
PINNAVORMIDE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI
1)Strukt.pv- tek. maa sisejõudude toimel(endogeensed jõud) mäestikud, vulkaanid , süvikud
2)Murenemis pv- maa välisjõudude toimel (eksogeensed) *karstinähtus ja sellega kaasnevad pv- kivimite füs ja kem reag. veega 3) kultus pv- välisjõudude toimel, rannaastangud(pangad), liustikuorud ja jõeorud 4)kuhje pv- välisjõudude toimel, jõedeltad, luited, maasääred *Erosioon- pinnase ärakanne tuule, vooluvee, jää, raskusjõu toimel.
LAAMTEKTOONIKA- õpet. laamade ehitusest ja liikumisest (maakoor koos 35. erinevast laamast)
*Protsessid laamade servaaladel 1) Tõukuvad/lahknevad- peale üks. erandite esineb ainult ookeani põhjas.
2)Põrkuvad laamad- a) ookeaniline - ja mandriline laam . *ookeanilise mk hävinemine *kivimitekihtide kurrutamine, mäestike teke(Andid) *süvikute teke * vulkanism , maavärinad b)mandriline ja mandriline laam- *kivimitekihtide kurrut. ja võimsate mäestike teked (Himaalaja) *maavärinad
3)Liugservad- *maavärinad *peale nihestumist üks laam kukub allapoole.
MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED *Maa sisejõud poolt pühjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade kokkupuute aladega. * Makera kerge põhjustab- maismaa pindala suurenemine, ranniku lähedased saared võivad muutuda ps., madalast rannikumerest lahtedest võivad tekkida järved.
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS.
*KILP- platvormiosa, kus paljunduad aluskorra vanad krist. kivimid. * PLATVORM - tektooniliselt stabiilne ala, millel võib esineda kõikuvliikumisi.
MAAILMAMERE PÕHJA RELFJEEF
1-mandrilava e šelf- mandrite veealune jätk, mille sügavus polerohkem kui 200m.Kõik mmerest kaevandatavad maavarad paiknevad šelfis. 2-mandrinõlv-šelfi järsk üleminek ookeani põhjas. 3.ookeanipõhi 3a-süvikud- tekkinud ook. laama liikumisel mand . laama alla 3b-vulkaanilised saared/mäed nn kuuma punkti piirkonnas.(KUUMAPUNKT- süva vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamis kolle NB! Ei allu laamade liikumisele) 4-ook. keskmäestike vöönd, mille ulatus on üle 7000 km
VULKANISM KILPVULK . *Magma on aluseline ja vedel, tekivad suure pindalaga lamedale vulkaanikuhikud.isl ook.põhjale, mida me tavaliselt ei näe. KUHIK E KIHTVULK. *Magma on happeline ja paks, tekkivad kõrged koonuse kuj. vulkaanikuhikud. (väga võimsad vulk.pursk. võivad tekitada nn mikrojääaja)
MAAVÄRINAD *Maapinna võnked mis on tingitud laamade liikumisest 95% maavärinatest on tektoonilised ( tektoonika -laamade liikumine) *Lisaks tektoonilistele võivad tekkida plahvatused. Kaevanduse sissevarisemisel tekitatud maavärinad (väikesed)
* Inimtekkelised maavärinad, näiteks tuumaplahavatused, kaevanduse sissevedamisel tekitatud maavärinad
*Maavärina tugevus sõltub 1.vallandunud energia hulgast, 2. kolde sügavusest, 3. kaugusest epitsentrist.
MAAVÄRINATE SKAALAD * Mercalli skaala (0-12 pali ) hinnatakse visuaalselt hoonetele tkitatud purustusi (tp ei kasutata) *Richteri skaala (0-8,9 palli skaala logaritmiline) hinnatakse energiahulka mis vabaneb maavärina toimel
Est kõige suurem mv toimus 1976 ja epitsenter oli Osmussaare juures 3,5 magnituudi .>seinad mõranesid, klaasid riiulitel klirisesid. 2.5 inimene tajub ja 5 mt põhjutab hoonetele kahjustusi.