Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Põhja-Eesti looduskaitsealad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Põhja-Eesti looduskaitsealad #1 Põhja-Eesti looduskaitsealad #2 Põhja-Eesti looduskaitsealad #3 Põhja-Eesti looduskaitsealad #4 Põhja-Eesti looduskaitsealad #5 Põhja-Eesti looduskaitsealad #6 Põhja-Eesti looduskaitsealad #7 Põhja-Eesti looduskaitsealad #8 Põhja-Eesti looduskaitsealad #9 Põhja-Eesti looduskaitsealad #10 Põhja-Eesti looduskaitsealad #11 Põhja-Eesti looduskaitsealad #12 Põhja-Eesti looduskaitsealad #13 Põhja-Eesti looduskaitsealad #14 Põhja-Eesti looduskaitsealad #15 Põhja-Eesti looduskaitsealad #16 Põhja-Eesti looduskaitsealad #17 Põhja-Eesti looduskaitsealad #18 Põhja-Eesti looduskaitsealad #19 Põhja-Eesti looduskaitsealad #20 Põhja-Eesti looduskaitsealad #21 Põhja-Eesti looduskaitsealad #22 Põhja-Eesti looduskaitsealad #23 Põhja-Eesti looduskaitsealad #24 Põhja-Eesti looduskaitsealad #25 Põhja-Eesti looduskaitsealad #26 Põhja-Eesti looduskaitsealad #27 Põhja-Eesti looduskaitsealad #28 Põhja-Eesti looduskaitsealad #29 Põhja-Eesti looduskaitsealad #30 Põhja-Eesti looduskaitsealad #31 Põhja-Eesti looduskaitsealad #32 Põhja-Eesti looduskaitsealad #33 Põhja-Eesti looduskaitsealad #34 Põhja-Eesti looduskaitsealad #35 Põhja-Eesti looduskaitsealad #36 Põhja-Eesti looduskaitsealad #37 Põhja-Eesti looduskaitsealad #38
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karl Eensaar Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Eesti looduskaitsealad

Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut

Bioloogia
thumbnail
26
pdf

Eesti looduskaitse

inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. all (praegu Järvselja looduskaitseala). (direktor Peeter Päts). on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede Reastame siin olulisemad sündmused looduskaitse 1939 ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos

Keskkonna ja loodusõpetus
thumbnail
6
odt

Eesti looduskaitsealad - referaat

säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja uurimiseks on ette nähtud kindlad kaitsemeetmed. Looduskaitsealadel uuritakse looduslikke protsesse ning ohustatud taime-, looma- ja seeneliike ning muid looduslikke nähtusi. Väikseim on Anne kaitseala Tartu maakonnas (16 hektarit), suurim aga Alam-Pedja looduskaitseala Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakonnas (34 219 hektarit). Maastikukaitseala: Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud kas eriti haruldase maastikuvormi või vastupidi, Eestile väga tüüpilise maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduskaitset Eestis reguleerivad looduskaitseseadus ning looduskaitse valdkonda puudutavad määrused. Alates 1. juulist

Algoloogia
thumbnail
13
doc

Looduskaitsealad

Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike

thumbnail
14
pdf

Endla looduskaitseala

allikad. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Endla Looduskaitseala moodustati 1985.a. See, 10 108 hektari suurune ala, hõlmab Endla soostiku hästi säilinud keskosa. 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku.​ Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat.

Loodus õpetus
thumbnail
21
docx

Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala

RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane lk 15-16 11

Turism
thumbnail
4
doc

Eesti looduskaitse korraldusest

.................................................................................................1 1. Uus looduskaitseseadus................................................................................................... 1 2. Kaitsealad.........................................................................................................................2 2.1. Rahvuspargid............................................................................................................ 2 2.2. Looduskaitsealad.......................................................................................................2 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark)..............................................................................3 2.4. Kaitsealade vööndid..................................................................................................3 4. Kaitsekorralduskava.........................................................................................................3 5. Hoiuala.........

Looduskaitse
thumbnail
2
odt

EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU

Viis aastat hiljem asutati NSVL aladele esimene rahvuspark ­ Lahemaa, lisaks laienes Vaika Looduskaitseala, Vilsandi Looduskaitsealaks. Aastal 1973 ilmus esimene käsiraamat, millel oli 836 lk, 296 illustratsiooni, toimetajaks oli Erik Kumari. 1979. aastal koostati Eesti Punane Raamat, kolm aastat hiljem ilmus see rahvaväljaandena. Esimene looduskaitseprogramm võeti vastu Ülemnõukogu poolt 1988. aastal, käsitledes looduskaitse peamisi printsiipe. 1990. aastal loodi esimene biosfääri kaitseala (Lääne-Eesti Saarestiku), olles suurim Põhja-Euroopas. EESTI PRAEGUNE KESKKONNAPOLIITIKA (1991-) 1991. aastal asutatakse Eestimaa Looduse Fond, mis põhineb ühiskondlikul looduskaitsel.

Loodus õpetus



Lisainfo

powerpoint esitlus

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun