50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
reinok
Õppematerjali autor
Ivan IV Julm? Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks. Julmemaid valitsejaid ajaloos Hertsog Magnus?Teda on sageli peetud 16. sajandi Liivimaa suurimaks aferistiks, kuna ta püüdis väga erinevate vahenditega saavutada võimalikult suurt võimu Rzeczpospolita? Tähendas poola respublikat(riik) Opritsnina? oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti? Eesti ja Venemaa, kutsuti siia Poola ja Rootsi , Taani Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? (valitseja, pealinn, liitlassuhted) hertsog Magnus, pealinn: põltsamaa, Suhted venemaaga olid alguses head, kuni ei hakkatud maksma tartu maksu ja läks sõjaks. Rootsiga olid head suhted. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Sõlmiti vaherahu poola ja vene riigi vahel ja lõpetas liivi sõja
suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Opritsnina - oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks - aadlikele kuuluv ja päritavad maavaldused ning riigi keskvõimule kuuluv ja valitseja äranägemise järgi jaotatavad maa-alad. 4. Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti? Venemaa, Läti, Poola, Taani, Rootsi 5. Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? (valitseja, pealinn, liitlassuhted) Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa. 6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562
maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660) Kuningas, kes elas sõjakäikudes • Sõditi Poolaga(1656 – 1660) ja Venemaaga(1658-1661). Sõja käigus on TARTU lühiajaliselt Vene vägede poolt okupeeritud Rootsi kuninga plaan rajada Rootsi-Poola ühendriik, pealinnaga Stockholmis, mis aga Vene vägede tegevuse ja kuninga varase surma tõttu ei teostu. Rootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk (Kadrioru loss) Linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal aeglaselt alla, kuna idakaubandus oli mujale kolinud. Rootsi oli sel ajal Euroopa juhtiv tööstusriik ja sellega tekivad manufaktuurid (käsitöövabrikud) – tähtsamad lubja ja
Kandis Eesti-ala esimesena maakaardile. Suhted Naabritega 12.saj. kogu Eesti ala jaotatud 8 Maakonnaks, lisaks 45 kihelkonnaks (kihlaga seotud). Eesti oli nõrgalt ühendatud (iga-aastased vanemate nõukogud Raikkülas) Eesti riiki veel polnud. 12. saj. suhted naabritega on selle aja kohta tavapärased (kaubavahetus, rüüsteretked) Rünnakutel eestlased pigem aktiivsem pool pidevad rüüsteretked Lätti (Latgallia), Venemaale (Pihkva), Rootsi ja Saksamaale. 12. Saj (viimased) viikingid olid saarlased. Eestlaste rünnakute paremaks näiteks oli Rootsi pealinna Sigtuna vallutamine ja rüüstamine koos teiste ugri sugu rahvastega. USK Usundis tähtsamad HING:VÄGI ja ESIVANEMAD Erinevad jumalused Tõnn (pärnumaa), Peko (lõuna-eesti), Taar(a) (peajumalus). Uku (taevas), maaema (maa), vanetooni (surnute), vanemuine (muusika) jne. Lisaks usk loodusvaimudesse (haldjad ) Sage ohverdamine (pühad hiied, -puud,-allikad, - kivid). ESIMESED KRISTLASED EESTIS 11saj.
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal.
1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid