Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Liivi orduriik (0)

1 Hindamata
Punktid
Liivi orduriik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lady Gaga Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad.

Ajalugu
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Euroopaga. Kuna vallutajad olid erinevatest riikidest ja leeridest, ei tekkinud Baltikumis ühtset riiki. Maa jagati osadeks, iga valduse etteotsa sai enam-vähem sõltumatu valitseja, keda nim maaisandaks. Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa Hertsogkond, 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Keskaeg Eestis

valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad.

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Vana-Liivimaa kujunemine

saarlased loobuma relvadest ja ehitama ordualale Maasilinna kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu VANA-LIIVIMAA RIIKLIK KORRALDUS Riiklik korraldus Millised riigid kujunesid keskaja alul Eesti alal? Millised muutused toimusid riiklikus korralduses peale Jüriöö ülestõusu? Liivi orduriik jagati haldusüksusteks, mida nimetati komtuur- ja foogtkonnad, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Seisused Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, s.t. et rahvastiku enamuse moodustasid talupojad. Keskaja ühiskond oli ka seisuslik ühiskond: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa, Jüriöö ülestõus

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas! Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad),

Ajalugu
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

*Objektiivsed põhjused- ->Vastasel oli suur ülekaal ->Vastaseid toetas suur osa Euroopast. ->Vastaseid said kasutada paremat relvastust ->Ordu mehed olid elukutselised sõjamehed 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.s. Kaart raamatust lk. 54 (Eesti alade võõrvõimud vahel jagunemine) Lk.53-56 ( Eestimaa, Liivimaa, maahärra, Harju-Viru, Tartu ja Saare - Lääne piiskopkonnad, Liivi orduriik, Vana-Liivimaa ajastu, ordumeister, rüütelvend, poolvend, preestervend, Riia peapiiskop, piiskop, kümnis, hinnus, teotöö, a. 1236, 1237) *Eestimaa- Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eesti. *Liivima- Eestis ja Lätis sakslaste poolt vallutatud alad. *Maahärra- Võitjad jaotasid maa omavahel, pidades end täisõiguslikeks peremeesteks. Nende leer jagunes võimu pärast heitlevateks grupeeringuteks, nii et ühtset riiki Liivimaal ei moodustunudki

Ajalugu
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

o Kõik ülejäänud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma riigi kesrile. See alluvus kauguse tõttu aga rolli ei mänginud ja eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad – Tartu piiskopp, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. o Feodaalse killustamise ajajärku eestis nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või orduajaks. o Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurima sõjaline jõud Vana-liivimaal – Liivimaa orduriik aastatel 1237. o Liivimaa ordu oli formuleeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236a Saule lahingus leedulaste käest hävitava kaotuse ja lakkas olemast. Ordus said tähtsamaks materiaalsed huvid ja võim. o Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister. Talle kuulusid Läti alad ja Eestist ka Järva jne, orduriigi pealinnaks oli algul Riia, seejärel Võnnu.

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Eesti keskaeg I kokkuvõte

(TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal - Liivi orduriik. *Liivi ordu oli kujunenud Mõõgavendade ordust.(MVO sai 1236.a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast). *Vaimulik ordu väljus piiskoppide kontrolli alt. Esiplaanile tulid võim, materiaalsed huvid, ordumeeste koosseis hõrenes, täienduse eesmärgil said tulla ka "vähekõlblad" mehed, isegi mujalt põgenenud kuritegijad. *Tähtsaim isik Liivi ordus - Ordumeister (talle kuulusid Läti alad, Eestist - Sakala,

10.klassi ajalugu



Lisainfo

kokkuvõte

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun