Võtlus ülemvõimu pärast Läänemerel 16.-18. sajandil (0)

Võtlus ülemvõimu pärast Läänemerel 16.-18. sajandil
Miks oli Läänemer ala nii tahetud? Kindasti sellepärast, et Baltikum oli jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ia-Euroopa vahel ning kindlasti oli vallutuste alguseks ka põhjus see, et Vana Liivimaa oli 16. sajandi keskpaigaks killustunud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Vallutuste käigus toimus kaks suuremat sõda.
Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola- Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Kaua aega ei läinudki, kui sõja vallandas Moskva suurvõrstiriik., kes soovis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ning 1558. aastal rüüstasidki Moskva väed Lõuna-Eestit. Pool aastat hiljem vallutasid venelased aga tormijooksuga Narva. Sellega aga pakkusid nad Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. Sellega venelased ei piirdunud - kaks kuud hiljem vallutasid nad ka Tartu ning esimene üks Vana Liivimaa riikidest oligi vallutatud. Liivimaa sai aru, et venelastele neist vastast ei ole ning ka abivägesid ei olnud kusagilt oodata. Lõpuks otsustas Orduriik anda end Poola kaitse alla ning Kuramaa läks seejärel Taanile .Nii olidki sõtta kaasatud veel kaks riiki. Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus.
Sõjategevus jätkus, niisiis taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi, tänu sellele sai Rootsi oma esimese tugipunkti Eestis, mis hõlmas Tallinna ümbrust.Nii käisidki erinevad Liivimaa osad tükk aega käest kätte ning kõik tahtsid enda alla vallutada järjest suuremaid valdusi, kuni 1570. aastal sekkus Venemaa taas agaramalt Liivimaa sündmustesse. Alustati Tallinna esimest piiramist. Liivi sõda lõpetati 1583. aastal mitmete vaherahu lepingutega ning ning põhjaosa hakati nimetama Eestimaaks.
1699. aastal moodustasid August II Tugev, Frederik IV ja Peeter I Rootsi vastase liidu. Nende eesmärk oli vallutada tagasi need alad, mille Rootsi oli nn rõõvinud oma naabritelt. 1701. aastal algasid uued Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel. Vene vägedel õnnestus vallutada päris palju, kuid mõned aastad kehtis olukord, kus idapoolsed alad olid Vene vägede käes, läänepoolsed alad olid aga Rootsi võimu all. Venelasid hakkasid korraldama küüditamisi ning käsitlesid vallutatud alasid kui mõttetuid saake, meie kaitsjaid aga nõrgestas katk, ning 1710. aastal alistsudi kõigile teistele lisaks ka Pärnu ja Tallinn.
Tallinna kapituleerimisega aga sõjategevus Eesti lõppes, kirjutati alla Uusikaupunki rahule ning sellega liideti Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Eestile ei olnud need ajad kerged, sest kaotati palju inimesi ning Liivimaa alasid jaotati suurriikide poolt nii kuidas taheti, kuid siiski lõpetati sõjategevus üsnagi varakult , sest Põhjasõda ise kestis pärast rahulepingut veel kümmekond aastat, kuid võimuvõitlus vaibus ning hiljem ketestati taas Rootsi võim.