Eesti ajaloo kokkuvõttev skeem (0)

Muinasaeg
9000 eKr - 1227
13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis väikesed maakonnad , 45 kihelkonda
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
Kiviaeg – Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg
Keskaeg 1227-1561
Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Eestimaa hertsogkond – Taani valdus Põhja – Eestis (1227 ja 1238-1346), orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates 1346st ka Taani valdus
1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Järva) tagasi
1343-1345 Jüriöö ülestõus – Taani müüb valdused (1346) Saksa ordule, see annab omakorda ( 1347 ) Liivi ordule valitseda
1558-1583 Liivi sõda – Vana- Liivimaa poliitilise süsteemi kokkuvarisemine, Eestis 3 kuninga võim
1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola ja Venemaa) Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale
1583 Pljussa vaherahu (Rootsi ja Venemaa) Põhja-Eesti Rootsile
Saaremaa oli Taanil Liivi sõja ajast
Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse kujunemine, katolik usulevik, kloostrite rajamine, munga ordud , domiiklased, tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja sellega seoses sellega esimene eesti keelne raamat, kunstist Gooti stiil, rajati esimesed koolid
3 kuninga aeg 13.saj lõpp – 17.saj I pool
Rootsi võim Põhja-Eestis, Poola Lõuna-Eestis (presidentkonnad, 1589 vojevoodkonnad, mõlemad jagunesid staarostkondadeks), Taani võim Saaremaal
Poola-Rootsi sõda 1600-1629 – Altmargi vaherahu (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile)
Rootsi-Taani sõda 1643 -1645 – Brömsebro rahu – Saaremaa Rootsile
Vastureformatsioon (keskus Tartu), jesuiitide ordu, jesuiitide gümnaasium ja tõlkide seminar
Rootsi aeg 16.saj lõpp – 18.saj algus
Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti – Lääne, Harju, Järva ja Virumaa)
Liivimaa kubermangu Eesti osa (Lõuna-Eesti – Saare, Pärnu ja Tartumaa)
1700-1721 Põhjasõda (Rootsi vs Venemaa)
1721 Uusikaupungi rahu – Eesti alad Venemaale
Suur nälg 17.saj lõpus, esimesed talurahvakoolid, Tartu Ülikool 1632, Uus Testament Lõuna-Eesti murdesse, esimesed manufaktuurid , reduktsioon (mõisate riigistamine ), pärisorjuse kehtestamine, baroki algus, valdav luterlus , forseliuse seminar
Vene aeg 18.saj algus - 1918
1721-17831 – sama mis Rootsi ajal
1783-1796 – asehaldusaeg (kubermangude asemele asehaldurkonnad, uued maakonnad – Paldiski, Viljandi, Võru, kõik maakonnad nimetati keskuste järgi
1796-1917 – tagasi kubermangud , maakondade endised nimetused, uued maakonnad püsivad (va Paldiski)
1917 – autonoomiaseadusega ühendati Eesti ja Liivimaa kubermangu põhja osa üheks Eestimaa kubermanguks
1914-1918 I mm, Venemaal veebruari revolutsiooni tulemusel autonoomia (30.märts 1917)
Oktoorbipöörde tulemusel ja enamlaste diktatuuri ajal võeti kurss iseseisvumisele ning 24.veebr 1918 kuulutati välja iseseisvus .
Ida rindel sakslaste pealetungi tulemusel okupeeriti Eesti saksa poolt
Saksa okupatsioon I mm lõpuni (nov 1918).
Järgnes vabadussõda NSVL ’ga 1918-1920 – lõppes Tartu rahulepinguga
Restitutsioon e mõisate tagastamine endistele omanikele, balti erikord, Roseni deklaratsioon , pärisorjuse kaotamine, valgustus , Vennaste kogudused, pietism , klassitsism , talude päriseks ostmine, Tartu Ülikooli taasavamine 1802, I laulupidu 1869, ärkamisaeg (19.saj 60- 70ndad ), venestamine (19.saj 80- 90ndad ), Pärnu postimehe ja Sakala ilmumine , I Eesti erakond 1905, Eesti iseseisvumine , Landeswheri sõda baltisakslastega
Eesti Vabariik 1920-1940
11 maakonda – jagunesid valdadeks, Tartu rahuga lisandus Petseri ja Narva tagune ala
1934 riigipööre – autoritaarse reziimi kehtestamine
Asutav kogu – maa seadus ja I põhiseadus, suur majanduskriis, astumine rahvaste liitu, Balti liidu loomise katsed, krooni devalveerimine , vapside tegevus, vaikiv ajastu, juhitud demokraatia, 2 kojaline rahvuskogu , kultuur-autonoomia ja kultuurkapitali seadused
Eesti II maailmas. ajal
1939-1945
Maakond ja vald
28.sept 1939 baaside leping
1940-1941 I NSVL okupatsioon (riigipööre 21.juuni 1940, inkorporeerimine NSVL’i 6.aug 1940, küüditamine 14.juuni 1939)
1941-1944 saksa okupatasioon (suvesõda, Eesti taasiseseisvumis katse, II NSVL okup algus 1944)
NSVL II okup. e ENSV 1944-1991
1944 liideti Petserimaa ja Narva jõe tagune osa Venemaaga
1950 maakonnad rajoonideks, vallad linnanõukogudeks
1952-1953 3 oblastit
Uus ärkamisaeg alates 1927, mis lõppes Eesti taasiseseisvumisega 1991
Metsavendlus, küüditamine 1949, sund industrialiseerimine , sund kollektiviseerimine, migratsioon e võõrtööliste sissevool , käsumajandus (plaanimajandus), varimajandus , venestamine
Taasiseseisv Eesti Vabariik 1991- .....
15 maakonda jagunevad valdadeks
1992 rahareform, uus põhiseadus, riigikogu ja presidendi valimised