EESTI AJALUGU (0)

EESTI AJALUGU
Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid
Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik­asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta , oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo­perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist.
1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid
Periood
Eesti kaart ( haldusjaotus )
Pöördepunktid
muinasaeg kuni 13. saj alguseni
8 suuremat maakonda (Saare-, Lääne-, Rävala, Harju-, Järva-, Virumaa, Ugandi, Sakala), kihelkonnad (45)
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eesti ala läks võõrvõimude alla.
keskaeg
13. saj-16. saj
keskpaik
a) neli feodaalriiki:
Tartu piiskopkond ;
Saare-Lääne piiskopkond;
Eestimaa hertsogkond (Taani valdus 1227; 1238-1346); 1238 – Stensby leping ordu ja Taani vahel, Taani sai tagasi Põhja-Eesti v.a Järvamaa
Orduriik (jagunes komtuur - ja
foogtkondadeks)
b) alates 1346. aastast kolm riiki (Taani müüs oma valdused ordule):
Tartu piiskopkond;
Saare-Lääne piiskopkond;
Orduriik koos Taanile kuulunud Põhja- Eestiga
Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras);
Liivi sõda 1558-1583; Vana- Liivimaa poliitilise süsteemi kokku­varisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, Poola, Taani; 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel Poola sai Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti
15 83 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel, Rootsi sai Põhja-Eesti
sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus Eestis: Saaremaa Taanil; Põhja-Eesti Rootsil ja Lõuna-Eesti Poolal
kolme kuninga võim
16. saj lõpp-
17. saj keskpaik
a) Rootsi võim Põhja-Eestis (Eestimaa
kubermang , jagunes neljaks maakonnaks, 7 linnuselääni)
b) Poola võim Lõuna-Eestis (jagunes presidentkondadeks, 1598 . aastast vojevoodkondadeks)
c) Taani võim Saaremaal (jagunes
ametkondadeks)
Poola-Rootsi sõjad 1600-1629, Altmarki vaherahu 1629, kogu Mandri-Eesti Rootsile (Lõuna-Eestist moodustati Liivimaa kubermang, jagunes maakondadeks); Rootsi-Taani sõjad 1643-1645, Brömsebro rahuga 1645 Saaremaa Rootsile
Rootsi aeg 16. saj lõpp-18. saj algus
Eestimaa ja Liivimaa kubermangud , jagunesid maakondadeks: Eestimaa kubermangus Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa; Liivimaa kubermangus Saare-, Pärnu- ja Tartumaa
Põhjasõda 1700-1721, Uusikaupunki rahuga 1721 Eesti ala Vene keisririigi koosseisu
Vene aeg
18. saj algus-
1918
Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, jagunesid maakondadeks (kreisideks)

Kuni 1783 sama haldusjaotus, mis Rootsi ajal

asehalduskorra ajal (1783-1796)Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, kolm uut maakonda: Võru, Viljandi, Paldiski, maakonna nimed keskuste järgi);

1797-1917 – taas kubermangud, Paldiski maakond kaotati, taastati endised maakonnanimed

1917. a autonoomiaseadusega ühen­dati Eestimaa kubermangu ka Liivimaa eestlastega asustatud alad ( etniline piir)
Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud Vene revolutsioonide tule­musena sai Eesti autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja iseseisvuse (24. veebruar 1918); Saksa okupatsioonile (veebr-nov 1918) järgnes Vabadussõda (1918-1920), mis lõppes Tartu rahuga (2. veebr 1920) – Eesti sai Petserimaa ja Narva jõe tagused alad
Eesti Vabariik 1920-1940
haldusjaotus: maakond (11) - vald, Tartu rahuga lisandusid Petseri maakond ja Narva- tagune ala
1934. aasta riigipööre - vaikiva ajastu algus
Teine
maailmasõda
1939-1945
Maakond - vald
28. sept 1939 baaside leping Nõukogude Liiduga;
17. juunil 1940 algas esimene Nõukogude oku­patsioon, 21. juunil riigipööre, 6. augustil inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu;
juuli-august 1941 suvesõda; 1941-1944 Saksa okupatsioon ; alates 1944 teine Nõukogude okupatsioon
Nõukogude okupatsioon-Eesti NSV 1944-1991
1944-1950 maakond (10) - vald; valdade sees külanõukogud, 1944 liideti Petserimaa ja Narva-tagune ala Vene ,NFSV-ga; 1950 maakondade asemel rajoonid (39) ja valdade asemel külanõukogud; 1952-1952 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit, rajoonid, külanõukogud); rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni; 1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks(15)
uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, lõppes 1991. aastal Eesti taasiseseisvumisega
Eesti Vabariik alates 20. au­gustist 1991
Maakond - vald
1992 rahareform, uus põhiseadus, Riigikogu j a presidendi valimised; 1994 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine Eestist