Liivi sõda (0)

Liivi sõda(1558-1583)
LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED:
Üks põhjustest oli Venemaa ( Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika – soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana- Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556 -1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana- Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid.
Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa lepingutes, kuid need jäid äärmiselt hägusteks ja tegelikult neid ei täidetud. Tõenäoliselt ei maksnud Tartu enam ka mesipuude maksu. Nii oli venelastel teatav alus maksu nõuda, kuid mitte sellisel ettekäändel ja alusel, nagu nad seda tegid. Tartu maksu suurust on tihti peetud ka Liivimaale üle jõu käivaks ja seetõttu on hinnatud, et sõda Venemaaga oli sisuliselt paratamatu, kuna too otsiski otsest ajendit sõjategevuse alustamiseks. Nõutava maksu suurus polnud tegelikult üle mõistuse suur, sest ainuüksi edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud.
SÕJATEGEVUS / TÄHTSAMAD SÜNDMUSED:
1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, saamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse . Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud Vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 .aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu . Gotthard Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola ning Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningale Frederik II-le ning too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560. aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks ning samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes . Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkonnad andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563- 1570 . aastatel sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570. aastal puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus , kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 1570–1571. aastatel Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult ning linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573. aastal alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide ning 1575 . aastal Pärnu, 1576 . aastal Haapsalu. Maa rüüstati ning rootslaste kätte jäi vaid Lindanise. 1575. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola. 1577. aastal toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola ja Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola ja Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, 1580. aastal purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De La Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva.
1582. aastal sõlmis Venemaa Poolaga Jam- Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. aastal Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu.