Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liivi sõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Liivi sõja põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel(Rootsi, Taani, Poola, Venemaa)
Liivi sõja eeldused: Liivimaa killustatus, Liivimaa soodne asend(tänu kaubandusele rikas piirkond). Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks
Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile . Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus.
Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale. Rootsi eesotsas Gardie’ga tungis lääne, harju ja virumaale, vallutati haapsalu, rakvere, paide, narva. Narvast liiguti edasi Venemaale, vallutati ingerimaa kuni laadoga järveni välja.
Eesti pärast liivi sõda: Lõuna-eesti ja läti alad läksid poolale.Põhja- eesti rootsile. Saaremaa taanile. Sõjad algasid et naabrite arvelt oma valdusi laiendada.
Diplomaatiline olukord põhjasõja eel: 17. sajandi II poolel oli rootsi muutunud läänemere valitsejaks. 1699 sõlmiti saksamaa pealinnas liit rootsi vastu. Liidu eesmärk oli likvideerida rootsi ülemvõim läänemerel. Laiendada oma territooriumi.
Eesti alade vallutamine venelaste poolt: 1704 vallutati tartu ja narva. 1708 viidi läbi suur küüditamine tartus, narvas ja valgas . Sealsed saksa linnakodanikud veeti venemaale. 1709 poltaava lahin , mis tõi põhjasõtta pöörde. Karl 12. sai purustavalt lüüa ja see võimaldas venemaal baltikumi vallutamise lõpule viia.1710 alguses kapituleerus riia. 29sept kapituleerus tln. eestimaa vallutamise tegi lihtsamaks katk. Pärast tlna kapituleerumist kestis põhjasõda veel 11 aastat, kuid lahingutegevust eesti aladel enam polnud.
1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa maksis rootsile kahjutasu, kinnitati baltikumi valitskuskorra põhijooned. Säilitati baltisakslaste privileegid . Asjaajamiskeelena saksa keel, kohalikud õigused, luteri kirik .
Sõjategevus 1700-1701: sõda algas 12veebruaril 1700 kui saksi väed ründasin riia linna, tormijooks ebaõnnestus, asuti linna piirama. Märtsis ründas taani rootsi valdusi põhja saksamaal. Rootsi laevastik liikus kopenhaageni peale, mistõttu taani kuningas palus rahu. Vene väed hõivasid osa ingerimaast ja liikusid edasi narva alla.20 nov algas narva lahing, kus venelased said hävitava kaotuse. Kaotasid kuna peeter I jättis äed de croy kätte. Ilmastik venelaste jaoks oli ebasobiv. Venelaste halb ettevalmistus, venelaste viletsam relvastus, puudu oli varustusest. Narva alt siirdus rootsi vägi koos karl 12. Laiusele talvituma. 12. juunil lahkus karl 12 eestist. Vabastas riia piiramisrõngast ning sõjategevus kandus poola aladele . Eestisse jäeti väike väesalk, sest kar 12. oli kindel et venelastele oli antud purustav löök.
Rootsivastase liidu loomine: 1699. aastal sõlmiti rootsivastane liit Saksimaa pealinnas, liidu eesmärgiks oli piirata rootsi võimu Läänemerel ja laiendada oma territooriume.
Talupoegade ülestõus: 1560. Liialt kõrged maksud , raske mõisatöö. Võitluse eesmärk oli saada vabaks. Fail!
Liivi sõda #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tarmo987 Õppematerjali autor
kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Liivisõjast Põhjasõjani
3
doc

Liivisõjast Põhjasõjani

Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558

Ajalugu
Põhjasõda
2
doc

Põhjasõda

Viljandimaani ­ 1704. aasta mai alguses sõitis Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole, kuid sattus Kastre juures venelaste seatud lõksu, venelased said nüüd Peipsi järve oma kontrolli alla ­ 1704. aasta juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist ­ 13. juulil 1704. aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) ­ 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub: ­ Tartu ja Narva vallutamise järel sõjategevus Eestis mõneks ajaks vaibus, piirdudes mõlemapoolsete väiksemate rüüsteretkedega vastase alale ­ 1708. aastal toimus suurem lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega ­ 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale Vologdasse ­ 1709. aasta juuni lõpul toimus Ukrainas Poltaava lahing, milles Peeter I purustas täielikult rootslaste peaväe

Ajalugu
Liivi- ja Põhjasõda
4
doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 ­ saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 ­ sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 ­ Tartu Ülikooli avamine 1686 ­ Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 ­ Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 ­ Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 1570­1577. Stefan Batory ­ Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.

Ajalugu
liivi sõda
3
doc

liivi sõda

5)Uusikaupunki rahuleping-1721. Lõppes Rootsi aeg Eestis. 1)Venele Eesti,Liivi-ja ingerimaa.Osa Kagu-soomest ja Viiburi linn 2)Rootsile tagasi Soome aladja 2mln riigitaalrir kahjutasu 3)Rootsile õigus Liivimaalt välja vedada 50000rubla väärtuses teravilja *Peeter I-vene tsaar, põgenes Rootslaste saabumisest kuuldes narva alt, hiljem 1704 vallutati tema käsu peale Tartu ja kuu hiljem ka Narva. *Karl XII-rootsi kuningas *Boriss Seremetjev- vene väejuht Rahvastik: *asustus pärast Liivi sõda-rahvastik kahanenud, 120-140 000 elanikku, 17saj algul 75% taludest tühjad. *Asustus Rootsi ajal- 350-400 000 in. Rootsi rahvaarvust mood. See 10% *Suur näljahäda-1696-1697. põhjuseks hiline kevad, vihmane suvi. Talv külm ja pikk. Langenuid 70-75 000in, ligi 1/5 rahvaarvust. *asustus 18saj-näljahädale kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi. Peale väina. Katk tabas ka linnade elanikke, surid arstid ja kirikuõpetajad. Alles oli u170 000in.

Ajalugu
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma
7
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Perioodid Eesti ajaloos: Kirjalikud o kroonikad 1. Muinasaeg u 11 000 eKr ­ 13. o ajakirjad sajandi algus (Muistne vabadusvõitlus o fotod 1206-1227) 2. Keskaeg (Vana-Liivimaa) ­ Suulised 13.sajandi algus (Liivi sõda 1558-1583) o laulud 3. Kolme kuninga aeg (Poola, Taani, o legendid Rootsi) 1583-17. sajandi algus o suulised mälestused 4. Rootsiaeg 17. sajand ­ (Põhjasõda Arheoloogiilised 1700-1721) o matmispaigad 5. Veneaeg 1710/1721-1918 6. Eesti Vabariik 1920-1940 7. I nõukogude okupatsioon 1940- Esemelised

Ajalugu
Põhjasõda
1
doc

Põhjasõda

3) Poola ja Venemaa olid vabanenud hirmust Türgi ees ja nende suhted olid paranenud 4) Rootsi ülemvõim Läänemerel tekitas tugeva opositsiooni Rootsi vastu, 1699 aastal sõlmisid Poola, Taani, Saksi ja Venemaa Rootsivastase liidu. Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november ­ rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing ­ vene

Ajalugu
Liivisõda
2
doc

Liivisõda

· Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele (nt otsese kauplemise keeld vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana ­ Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli Sõja ajendiks sai nn Tartu maksu küsimus. Venelased nõudsid, et Tartu Piiskopkond tasuks ühe marga aastas iga elaniku pealt (tagasiulatuvalt 50 aasta eest). Kuigi summa oli suur, nõustusid Liivmaa esindajad maksmisega, püüdes sel moel sõda edasi lükata. Kuna lepingule kirjutati alla, võis vene tsaar Ivan IV Julma (Groznõi) 1557.a õigusega raha nõuda. Vana-Liivimaa valitsejad üritasid pikendust paluda ja raha ei maksnud. Kuna vene sõjavägi ei olnud sel ajal seotud võitlustega teistes riigi piirkondades, otsustas Ivan IV Tartu Piiskopkonna vastu sõda alustada. 1558.a jaanuaris rüüstasid Vene väed tatari khaani Sahh Ali juhtimisel Tartu piiskopkonda. Retk

Ajalugu
Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda
4
doc

Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda

Et lipulaeva mitte venelastele loovutada, laskis meeskond selle koos endaga õhku. Teised laevad langesid Vene vägede saagiks. Venelased said Peipsi järve oma kontrolli alla. 1704 juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist. Peeter I käsul alustati vananenud kaitseehitiste purustamist jõepoolsest küljest. Tartu kapituleerus. o Eesti talurahvas sõjaaastatel. Eesti talurahvale tõi sõda rängimaid kannatusi. Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine. Paljud perekonnad üritasid asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse; varjuti ka metsades ja soosaartel. Sõda tõi kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad väed tavatsesid võtta kõike, mida neile vaja. Talumehi nõuti appi ka kindlustustöödele

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun