Liivi sõda (1)

Liivi sõda
Vana- Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium , Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond .
Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis.
Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.
1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid
1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi.
1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte
1559 august - Liivima tugevaim riik – orduriik – annab end Poola kaitse alla(hiljem siiski langeb venelaste kätte). Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler .
1559 sept - Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning lahkub Saksamaale.
1560 august - ordu peab viimase välilahingu saades hävitavalt lüüa. Viljandi langeb vene vägede kätte.
1560 sügis - talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. Käidi Johan III jutul teatamaks eestlaste toetusest rootsi võimule. Ebaõnnestunud läbirääkimised tallinna raega relvastuse hankimiseks. Oktoobri keskpaigas piirasid talupoegade salgad Koluvere linnust, mille käigus nad hävitati. Nende seast valitud kuningas hukati.
Sõjategevuse jätkudes, taotleti Rootsi abi.
1561 juuni - Harju-Viru vasallid , Järvamaa aadel ja Tallinna linn annavad Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinna saabusid Rootsi väed.
Seni ordule kuulunud Tallinna üleminek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täielikku alistumist.
28.nov 1561 – Sõlnmitakse Vilniuses leping, millegi nii ordu kui ka piiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Nende alad jagati kaheks. Kuramaa hertsogiriik jäi suhteliselt Poola vasallsõltuvusse. Esimeseks hertsogiks sai G. Kettler. Üleväina-Liivimaa, sh ka ordule kuulunud Eesti ala allutati vahetult Poolale. Alistumislepinguga samal päeval kinnitas Poola kuningas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust.
Ordu ja peapiiskopkond olid kapituleerunud Poolale(eestis pärnu, paide, karski ja helme linnus).
Varem ordule kuulunud Tallinn koos lähema ümbruskonnaga Rootsile.
Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna Vene vägedele.
Saare-Lääni piiskopkond Taanile.
Sõja tegelikud põhjused peitusid kaubandushuvides. Taani huvitus vabakaubandusest Venemaaga Narva kaudu, Rootsi püüdis Narva kaubandust takistada, sest soovis suunata Venemaaga kauplemist läbi oma võimu alla kuuluva Tallinna. Poola püüdis oma kaaperlaevastikuga tõkestada igasugust kauplemist Venemaaga. Põhilise sõjalise jõu moodustasid kohalikud mõisamehed – endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. Sõja tulemusena laienes Rootsi võim Saare-Lääne mandrialadele. Taanile jäi ainult Saaremaa.
1570 ................Moskva hakkab otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast ning pakub endisele Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit , Ivan Julm loovutas talle Põltsamaa linnuse, millest sai Taani keskus.
1570 august..... Magnus alustab koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist, mis tuli 1571.edutuse pärast lõpetada. Piirajatest rohkem tegi linnale kahju puhkenud katk, mis jõudis ka vene vägedeni.
1572................Ivan Julm asub ise vägesid juhtima , suudeti poolakate ja rootslaste käest vallutada suurema osa Mandri-Eestist (ka Saaremaa).
1577 jaanuar...Vene väed alustavad Tallinna teist piiramist, mida juhtisid Vene enda väeülemad, linnale ei suudetud märkimisväärset kahju tekitada. Linnakaitsjad kasutasid edukaid väljasööte. Erillise kuulsuse omandas „Liivimaa Hannibaliks“ kutsutud Tallinna käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. Hiljem ta langeb venelaste vangi ning ta hukatakse. Ebaedu Tallinna all tegi lõpu Liivimaa kuningriigile Põltsamaal. Tsaari kättemaksu pelgav Magnus vahetas poolt ja astus Poola teenistusse.
1576................Poola kuningaks valitakse Stefan Batory. 1578. alustab ulatusliku pealetungi venelaste vastu. Eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused.
1582............... Pihkvamaal sõlmitakse Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu , mis andis kõik venelaste Liivimaal vallutatud linnused Poolale.
1583................Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pjussa vaherahu jätab Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused.
1590................puhkeb taas sõjategevus.
1595 ................sõlmitakse lõplik rahu Täyssinä rahuga tunnustades Rootsi valdusi Põhja-Eestis, kuid tuli loobuda oma vallutustest Ingerimaal. Rootsi ja Venemaa piir kulgeb mööda Narva jõge.
Läti ala tervikuna ja Lõuna-Eesti läks Poolale, Põhja-Eesti Rootsile, Saaremaa Taanile. Liivimaa tähistab üksnes Poola valdusesse läinud alasid. Rootsi käes olevat ala hakatakse nimetama Eestimaaks, mis 20.sajandi alguseni tähistas vaid P.-Eesti ala.