10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marliis lembke
Õppematerjali autor
Eesti ala valitsemine 13-19. sajandil- positiivne ja negatiivne Kogu Eesti ajalugu iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimulike ja ilmaliku võimu vahel. Eesti alasid on kokku valitsenud 6 erinevat riiki: Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani ja peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne Vabadussõda algas 1208. aastal kestes kakskümmend üks pikka aastat. Vabadussõda lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Peale Vabadussõjas rasket lüüasaamist valitsesid Liivimaad Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ja osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ja tükike Lõuna-Eestit. Uute valitsejate tekkimisega tehti palju ümberkorraldusi: läänid kujunesid vasallide omandiks ning kahanes järk-järgult maaisanda võim
Eesti ala valitsejad 13.-18.sajandil 1208-1227 aastatel toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus, peale mida kujunes Eestis välja feodaalne killustatus. Muistses vabadusvõitlused osalesid: venelased,sakslased,rootslased,taanlased ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte
KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930
*1329. a laiendati pärimisõigus tütardeke *1397.a said pärimisõiguse Harju-Virus mõlemad sood aga ka kõrvalsugulusastmed kuni 5.põlveni *nõnda kujunesid läänid vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas maaisanda võimutäitust *kiiremini arenes pärimisõigus Harju-Virus, mujal aeglasemini (Tartus 1450.a ja Saare-Läänes 1524.a); ordu alal jäi keskaja lõpuni kehtima mittepärandatavuse põhimõte *ka kohtuõigused (mis varem olid ainult maaisandal) kandusid 14. sajandil üle vasallidele *nimetus "vasallid" kadus, sest vasalli-senjööri läänisuhe kujunes pelgalt formaalsuseks; hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisusest *maaisandad ei läänistanud oma valdusi mitte niivõrd sõjalistel, kuivõrd majanduslikel kaalutlustel *läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks (keskuseks ametimõis) ja vakusteks 3. Saksa ordu ja piiskoppide vahel toimus keskaegsel Liivimaal võimuvõitlus, sest 13.
Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud Referaat Autor: Annabrita Kalda Viljandi 2018 Sisukord 2 1. Riigid Vana-Liivimaal Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk-ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks.Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-maahärrad. 1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisvat poliitikat, ilma et nad
Saksa ordu- valitseti linnustesüsteemi abil. P-Eestis (Taani aladel) rajati ka mõisaid. 1238 läks Stansby lepinguga P-Eesti Taanile. 1346 (pärast Jüriööd) müüd Taani valdused Saksa ordule. Venelased – 1242 Jäälahing Peipsil Novgorodi Aleksander Nevski – Liivi ordu = lõppes süstemaatiline vallutus Eestlaste alla jäämise põhjused 1. Sõjajõu puudus- mehi oli vähe ja sõjavarustus oli niru. 2. Kõik tahtsid Eesti alasid endale- Riia kirik, Taani, Rootsi. 3. Venelased oli nii liitlased kui ka vaenlased. (Liitlased- Tartu kaitsmine, Otepää vabastamine) 4. Sakslased alistasid eestlased koos eelnevalt alistatud rahvastega. 5. Eestlaste linnused olid tehtud puust- kerge lammutada. 6. Eesti alal ei tekkinud ühtset riiki, puudus ühtne sõjavägi. Vallutussõja tagajärjed 1. Usuvahetus. Eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse. (14-16 saj kujuneb pärisorjus)
Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid