16. saj. keskpaik :
5 väikeriiki: Orduriik , Riia peapiiskopkond ja
Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond .
Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale
kaubandustulusid.
Sõja
alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana- Liivimaa nõrkust ja
teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi
lahkhelisid.
1558 – venelased tungivad Tartusse ja
rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus ,
peale seda alistatakse lõplikult Tartu.
1559 –
orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler ; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile .
1560 –
Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
VeronikaV
Õppematerjali autor
Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem siiski langeb venelaste
Seda kasutas ära Sigismundi onu Karl o Rootsi asemikvalitseja hertsog Karl haaras Rootsis võimu ning astus Karl IX nime all Rootsi troonile o Poola kuulutas Eestimaa Poola valduseks. Mõned jäid Rootsile truuks, mõned mitte. o 1617 Stolbovo rahu-Rootsi rahu Venemaaga et saada oma valdusesse kogu Ingverimaa o Rootslased said võitluses Poolaga endale Tartu. o 1645 Brömsebro rahu- Taanile kuulunud Saaremaa Rootsile o Sõda venemaa ja poola vahel>rootsi poola sõda>rootsi venemaa sõda(venemaa vallutas tartu, poola ebaõnnestus Pärnus) o 1660 Oliwa rahu-Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale o 1661 Kärdes sõlmitud rahu- Venemaa lubas Liivimaa ,,igaveseks ajaks" Rootsile
AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult
Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter
Maarahva seas kasvas pahameel, kuna võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Tekkisid rahutused, mis lõppesid Koluvere lossi piiramisega. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. Võttis aset Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan Julm oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569. aastal ühinesid. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. 1570 71 piiras Magnus vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi
VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja
Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583
· Eriti terav olukord oli Tartus, liikumise juhiks M. Hoffmann, algatas 1525.a pildirüüsteliikumise. Tulemused: 1) Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle luterliku usutunnistuse. 2) Kehtis põhimõte kelle maa, selle usk, s.t et uue usu omaks võtnud loeti ka talupojad. Tähtsamad muutused: 1) Jumalateenistus emakeeles 2) 1525.esimene eestikeelne katekismus 3) 1535.a esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis Wanradt-Koelli katekismus. 6. Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: 1) Vana-Liivimaa poliitiline killustatus, suhteliselt kerge saak vallutajatele. Oli viis omavahel nõrgalt seotud ning sageli omavahel tülis olevat väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. 2) Lõunas muutus tugevaks Leedu-Poola riik, kelle sooviks oli laiendada territooriumi põhja suunas. 3) Läänes tugevnes Taani ja Rootsi riikide huvi Läänemere idakalda alade vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid