Keskaeg (0)

Keskaeg
1. Keskaja ühisond
- seisuslik ja hierarhiline
- vaimulik ja aadel moodustasid vähemuse
- talupoja lapsest sai talupoeg , kaupmehe pojast sai kaupmees
2. Hansa Liit
- Põhja-Euroopa linnu ühendav kaubaliit 12-17. saj.
- hansat liitsid kaupmeeste ühised privileegid ja ühised huvid, kaupmeeste ulatuslikud isiklikud ja perekondlikud sidemed, ühine keel ja sarnane kultuur.
- selle kaudu jagati omavahel ideid, käsitööoskuseid ja haridust.
3. Liivimaa ristisõjad
- keskaja katoliiklike rüütlite ja teiste sõjameeste võitlusi, mille väljakuulutatud eesmärgiks oli ristirahva kaitsmine ja pühapaikade vabastamine teiseusuliste võimu alt.
- esimene ristisõda: 1096 -1099.a. ( vallutati Jeruusalemma ja Lühis-Idasse rajati katoliiklikud riigid)
4. Riia kiriku rajamine
- 1201. aastal rajas piiskop Albert Riia linna, mis sai Liivimaa kiriklikuks ja majanduslikuks keskuseks.
- 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ordu
5. Eesti vallutamine
- 1208.aastal alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist.
- sõda kestis vaheaegadega 30 aastat.
- 1210 . aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212. aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti.
- 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata.
- 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar.
6. Orduriik
- Pärast kaotust 1236 .a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu.
- jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad.
- Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad (sepad, pagarid ), preestervennad.
- Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop.
Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile.
- Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister . Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile.
7. Põlisrahvaste õiguslik seisund halveneb
- võlgnike vabadusi hakati piirama(lisakohustused)
- mõisate tekkimise järel uus kohustus-teotöö e. mõisategu
- kaubandus ja meresõit (tulutoovad alad) jäeti linnakodanikele.
8. Linnade teke
-muistsete linnuste kohale
- Kujunes 9 linna: Tallinn, Tartu, Paide, Narva, Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Pärnu (uus ja vana)
- Hansa Liitu kaasati 4 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
9. Maapäev(kutsuti kokku erinevate seisuste esindajad)
- jõuvahekorrad Läänemere maades muutunud
- Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja ordumeister ühiselt.
- toimus kas Valgal või Valmieras.
- Esmakordselt nimetatid kõiki seaduseid 1435.a Valgas sõlmitud lepingus.
- Ei tähendanud rahu ja tülide lahenemist!
10. Jüriöö ülestõus
- 23. aprill 1343.a Harju-ja Läänemaal.
- põletati Padise klooster , piirati Haapsalut ja Tallinna.
- Juulis algas sõjategevus Saaremaal.
- 1346.a müüs Taani kuningas oma valdused .
11. Läänikord
- ühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud läänimeestele ning kus maad harivad sõltuvad talupojad.
- lään e feood - valitseja antud maatükk, mille eest pidi tasuma väeteenistusega.
- läänimees e feodaal – maatüki saaja
- senjöör – lääni andja
- vasall – lääni saaja
12. Õiguslikud rühmad
- sakslased olid staatuselt kõrgem ja arvuliselt vähemuses rühm.
- mittesakslasteks nimetati 15.-16. saj tavaliselt põliskeelt kõnelevaid inimesi(eestlased, lätlased, liivlased ), üldjuhul talupoegi.
13. Linnused
- linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada.
- Linnuste tüübid:

• Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepääl)
  
• Kastelli tüüpi – korrapärane nelinurkne ringmüüriga ümbritsetud linnus (Paide)
  
• Konvendihoone – linnus, mille juurde ulatusid kloostriarhitektuuri: ruudukujulise sisehoovi ümber paiknesid neli hoonetiiba, ruume ühendas ristkäik ning kabel ja kapiitlisaal.
  

14. Keskaegne linn
- käsitöö ja kaubandus
- turg
- linnaõigus (selle andis maaisand )
- tornidega linnamüür, linna pääses väravatest, mida kaitsesid väravatornid.
- turuplatsi ääres aus linna kõige tahtsam hoone – RAEKODA
- raeliikmeteks – jõukad kaupmehed
15. Keskaegne talu
- kasvatati teravilja: oder , rukis, kaer
- eestlaste igapäeva toiduks rukkileib.
- hakati kasvatama naerist, kaalikat, rõigast, sibulat.
- Peeti kariloomi: veised , kitsed, lambad , sead.
- küttimine oli põllumajanduse kõrval teisejärguline.
- tähtsal kohal oli kalapüük: kiisk, latikas , särg, tint jne.
- tegeleti ka mesindusega: magusaine, küünlad.
- vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas enamasti iga talupoeg ise.
- puu- ja nahatöö, lina ja villa töötlemine, sepatöö.
- suurtalud- 3 adramaad ja rohkem.
- talupere oli olemuselt patriarhaalne , s.t peremees oli majapidamise juht, oma naise ja teiste pereliikmete pea ning esindas talu küla ühisettevõtmistes, samuti mõisa- ja ametivõimude ees.
16. Talupojad

• adratalupojad ( teokohustus , loonusndamid)
  
• vabatalupojad - mõned endised adratalupojad, möldrid, kõrtsmikud, maakäsitöölised, mõisaametimehed. (olid end maksude ja teokohustuste eest vabaks ostnud)
  
• maavabad- talupoegadest väikelääniomanikud (isiklikult vabad, sõja- ja käskjalateenistus
  
• üksjalad – talude peremehed (loonusandamid ja teokohustus, kuid vähem kui adratalupoegadel)
  
• vabadikud – vähese maaga või maata talupojad (isiklikke koormisi polnud, töötasid hooajatöödel talus päevalisena.
  
• Sulased ja teenijad – ilma isikliku majapidamiseta talupojad (isiklikke koormisi polnud, töötasid teiste talupoegade või mõisniku majapidamises.
  

17. Eesti linnade saksapärased nimed

• Reval- Tallinn
  
• Dorpat – Tartu
  
• Hapsal – Haapsalu
  
• Fellin – Pärnu
  
• Weissenstein – Kuressaare
  

18. Aastaarvud

• 1201 – Riia linna rajamine.
  
• 1202 – Mõõgavendade ordu.
  
• 1208 – alustati Eesti vallutamist.
  
• 1219 – enamus Eesti mandriosa oli vallutatud.
  

• 1227 – Eestlased kaotasid sõja.
  
• 1421 – esimene maapäev.
  
• 1535 – katekismus eesti keelde