Vana-Liivimaa ja Liivi sõda (0)

1.Vana- Liivimaa olukord enne Liivi sõda
Vana- Liivimaa oli poliit -terriotoraalne üksus, mis hõlmas praeguseid Eesti ja läti alasid. Vana-Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suureim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja Võnnus asuv Liivimaa meister koos ordu sõjalisevalmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega (komtuuride ja foogtidega). Ülejäänud maa isandad , piiskopid, olid paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud , kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond . Talle järgnes Tartu piiskopkond , siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänistamata maad jagati maaisandate poolt suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitut kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad