50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
1023
Õppematerjali autor
Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvaheline kandepind 1238 Stensby leping > Taani kuningas sai kunagised valdused tagasi > Eestimaa hertsogkond Lääniaadli teke Linnuste rajamised maa kindlustamiseks. Linnustesse rüütlitest läänimehed (maa kaitse). Saksa ordule polnud läänimeeste abi tähtis > ei läänistatud > linnustesse ordurüütlid Lääni saamine > lojaalsus, võitlusvõimelisus, jõukas.
Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14
Esialgu säilitasid talupojad oma isikliku vabaduse. Reaalselt võisid nad lahkuda, ei olnud sunnismaised. See olukord kestis kuni Jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik, ühe adraga ülesharitav maa. 6-9 ha. Diötsees piiskopkond. Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika Liivimaa noorem riimkroonika. Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates ning sarnaselt kahele varasemale, on seda võimalik ka eesti keeles lugeda. Jüriöö ülestõus sai alguse 1343. aastal. Erinevate jõudude kaalutlused: · Taani juba enne Jüriöö ülestõusu puhkemist oli Taani huvitatud Põhja-Eesti müügist.
ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all
1 adraga ülesharitav maa. Adramaa suurus võis olla 6-9 hektarit. Diötsees piiskopkond Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel. Sama nagu adramaa. See hein, mis seal alal kasvab, on võimalik ära hooldad 1 in poolt. 2 Jüriöö ülestõus Infot saadakse Liivimaa nooremast riimkroonikast, mille autoriks on Liivimaa ordus tegev olnud B. Hoenke. Kirja on see pandud Alam-Saksa keeles. See pandi kirja värssides. See kroonika pole originaalis säilinud. See on säilinud ümberjutustustes hilisemates kroonikates ning ka seda on võimalik eesti keeles lugeda. Taani 1. Oli huvitatud Põhja-Eesti müügist, sest kaubandus, mis läbi P- Eesti toimus, ei toonud enam kuigi palju sisse. Idakaubanduses
a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3
läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid. Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund õigused : *isiklik vabadus *õigus pärilikule maakasutusele kohustused : *koormuste kandmine ( kümnis, hinnus,) *kirikute, teede, linnuste ehitamine *sõjateenistus *vakuste pidamine *vahiteenistus linna müüril tornides Jüriöö ülestõus Taani võimsuse kahanedes muutus Eestimaa valitsemine kuningatele liialt tülikaks ja vähetasuvaks. Seepärast otsustati oma valdused Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue tugevama maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343 alustasid harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid , tapeti kõik kättesattunud sakslased, endi hulgast valiti 4 kuningat
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid