Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine
kasutatakse valdavalt kompleks väetisi, mis sisaldavad kõiki vajalike toitaineid sobivas vahekorras ning on välja töötatud igale kultuurile sobiv väetis. Maheviljeluse puhul võib väetada põldusid ainult loodusliku päritolu väetistega, see tähendab sõnnikut, komposti ja vahel ka lupjamist. Väetise optimaalne sügavus on 8-14 sentimeetri vahemikus, sest seal asuvad valdavalt kultuuride juured. Sellest tulenevalt on vaja valdavalt väetise mulda saamiseks põldu künda, sest randaalimine ja kultiveerimine ei toimu piisavalt sügaval. Otsekülvi puhul võib väetise viia maasse koos seemnega, mis on ühtlasi ka kõige optimaalsem väetisekasutus, sest väetist viiakse maasse minimaalses koguses. Samuti on seljuhul väetis viidud parimasse kohta, et seeme saaks väetise toitaineid kasutada.[1,2,5] 5. TERAVILJAD Kuigi põllutööde alguseks loetakse kevadet, siis teravilja põllul on vaja töödega alustada juba sügisel
(12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja herbitsiidide mulda viimine. Enamlevinud kultivaatorid on C ja S piidega. Rullimine – Selle eesmärk on tihestada mullapinda, parandada mulla ja seemnete vahelist kontakti ning tasandada maapinda.
Mustkesa - 2,5-3 tonni Huumusvaru suureneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul lutserni, mesika ja lupiini kasvatamisel u 2 tonni põldheina kasvatamisel u 1,5 tonni , ristiku allakülvil 2 t kultuurkarjamaal ja kultuurniidul u 1 tonn kaunteravilja (hernes, põlduba jt.) ja segavilja kasvatamisel 0,7 tonni teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni 50. Väetamise tehnoloogiad, paiklik väetamine Künd, randaalimine, kultiveerimine Toitainete omastamise optimaalne sügavus on 8...15 cm. Parima toiteelementide kättesaadavuse tagab künd. Ka paikliku väetamisega viiakse väetised sobivale sügavusele. Eriti tähtis on fosforväetiste sattumine õigele sügavusele, sest fosfor on mullas suhteliselt vähe-liikuv. Juured arenevad toitaineterikka mullakihi suunas, väetiste jäämine mulla pindmisse kihti suurendab taimede põuakartlikkust. Paiklik väetamine
Rajamine uudismaadele (vana kamara hävitamisega) Kuivendamine - põhjaveetase peaks olema sügavamal kui 80 cm(võim. saada häid saake). Võsa hävitamine, kivide koristamine - koos kuivendustöödega. Mullaharimine - sügisel (suvel), künd korralik künd kamar korralikult ümber pöörata, ebatasane künd on vaja juba sügisel tasandada, sügavus min. mullad huumushorisondi sügavuselt või 2-3 cm sügavamalt). Turvasmullad 25-35 cm sügavuselt (spets. ader). Randaalimine, tasandamine. Vähe lag. turvasmullal rullimine soorulliga -vana kamar on võimalik hävitada ka herbitsiididega (roundup vms.). Kevadel - kultivaator, äke, eelkultuuride kasvatamine - vajalik uudismaade kasutuselevõtmisel, soovitav vana kamara ümberkünnil (uudismaa vajub 2-3 a.) eelkultuurideks rühvelkultuurid, teravili, segatis(suuri saake loota ei maksa) mullaharimine - enne heinaseemne külvi peab muld saama võim. tasane. Kobe peab olema ainult pindmine kiht (2-3 cm) tühikud
annaabi.ee 
