kehakeel, suhted, matemaatika, kohtade ja nägude äratundmine, intuitiivne, terviklik mõtlemine, kirg Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Psüühika on tegelikkuse tunnetamine, aju ja närvisüsteemi tulemus. 6. Vajadused ja motivatsiooniseisundid. Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadu paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema. Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste järele (vesi,õhk, toit, puhkus) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused on tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele. Sotsiaalsed vajadused on inimese kui ühiskondliku olendi arendamiseks ja inimliku kvaliteedi säilitamiseks vajalikud. Vaimsed e intellektuaalsed vajadused on tarbed üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu järele.
nende kasutamise koefitsientt esimesel kasutusaastal. Nt. Orienteeruvalt viime 1 tonni kvaliteetse tahe sõnnikuga mulda esimesel aastal omastatvaid toitaineid järgmiselt: N- 1,25 kg; P- 0,4 kg ja K 2,5 kg; järelmõjuna arvestatakse esimesel aastal N- 0,5 kg; P- 0,2 kg ja K- 0,6 kg. Lämmastiku vajadus põllu külvikorras Kultuur ha Huum Loodet St Km Org. Ov N- X use % av Kg/ha Väetis kg/ha vajadu kg/ha saak s t/ha t/ha (kg)ko kku Kaer 5 2,0 2 60 1,0 32 40 200 20 Kartul 3 2,0 15 75 1,0 35 44 180 31
Objektide suurus tingib vajaduse brigaadilise töökorralduse ning tööfrondi haardealadeks jaotamise järele. Tee-ehitustoodangul on kavandamise ajal omanik. 39. Tee-ehituskorralduse meetodid (4) Järjestikune, järk-järguline, paralleelne, voolumeetod 40. Järjestikune meetod Ehitatakse järjest ehituse üks kiht valmis ja alles siis alustatakse järgmise kihi ehitustöödega. 41. Paralleelne meetod Kiireim ehitusviis, suur ressursside vajadu. 42. Järkjärguline meetod Ehituse osade kaupa käikuandmise võimalus. 43. Voolumeetod Kulgevad samad tööd haardealadel järjestikuliselt erinevad protsessid samadel haardealadel üksteise järel ning eri haardealadel samaaegselt. 44. Tee seisundinõuded (vähemalt 10) 1) teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed eemaldatud; 3) nähtavust piiravad rajatised, puud, põõsad, võrad
11) Suured maadeavastused Keskaegne maailmapilt lähtus piiblist. Keskaegne teadus oli skalastika. 11-13 saj ristisõjad avardasid maailmapilti. Itaalias alanud renessanss muutis maailmpildi inimese keskseks. Keskajal kehtis Ptolemaiuse geotsentriline maailmapilt. 1543 Kopernikuse raamat ,,Taevasfääride pöörlemine" Maa liigub ümber päikese. Maadeavastuste põhjused- tulus vürtsikaubandus. Vajadu kulla, vms väärismetalli järgi. Müüdid pururikastest riikidest. 13 saj Marco Polo reisikirjad. Tehnika areng(kompassi ja astroloobi leiutamine). Partoloonide kasutuselevõtt. Maadeavastuste laevad olid karavellid. 15 saj Portugali prints asutas maailma 1 meresõidukooli. Portugal DIAZ 1488 hea lootuse neemani(esimese Eurooplasena ümber Afrika lõunatipu) VASCO DA GAMA 1498 jõudis Indiasse Hispaania
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ...........................................................................................
Väik e st e v e o m a htud e ja lühike st e va h e m a a d e korral o n aj a ja rah akulud v e o st e ko g u n e mi st o o d at e s , n eid ja laa did e s a g a v ä g a k õr g e d. Olulisemad arengut soodustavad tegurid: Navig at sio o nip erio o dil ü h e n d u s e pid a mi s el s a art e g a o n m e r etran s p ort ainuk e tran s p ordiliik ka u b a v o o g u d e p ja s ell e st tul en e v alt s a d a m at e e n u st e ka s v av vajadu s. Olulisemad probleemid: La ev a d e s ü vi s o n piiratud kun a Lään e m e r e lah e d o n m a d ala d ja liivad e liiku min e s u ur ( m er etran s p ordi ar e n Liivi lah e s a d a m at e ka u du m ä är a b ü h elt p o olt Irb e v äin a väik e s ü g a vu s. S a d a m at e pr oj ekt e eri mi s el p e a
ISO9002 Kvaliteedisüsteemid. Mudel kvaliteedi kindlustamiseks tootmises ja paigaldusel. ISO9003 Kvaliteedisüsteemid. Mudel kvaliteedi kindlustamiseks lõppkontrollimisel ja testimisel. ISO9004 Kvaliteedijuhtimise ja kvaliteedisüsteemide koostisosad. Juhendid. ISO9000-9004 eesmärk ei ole organisatsioonide kvaliteedisüsteemide standardiseerimine. A.2.7 Inf oteh n ol oogil i ste i n veste eri n gu t e järel val ve ja h in d ami s e vajadu s. Moni t ori ng and Eval uat i on Infotehnoloogia on oma olemuselt strateegilise tähtsusega, aga tehniliselt komplitseeritud ala. Tihti on raske otsustada, kas ettevõtte infosüsteem vastab ettevõtte huvidele, on hinnaefektiivne (cost.effective), turvaline ja nii edasi. Ka infosüsteemide puhul (nagu raamatupidamises, keskkonnakaitses jt) võib kasutada infosüsteemide auditit, saamaks
Kodusõja ajal pooldasid vasakpoolsed mensevikud (Martov jt) Lenini valitsust, parempoolsed (Tsereteli) olid selle vastu. Mensevike partei keelustati Venemaal 1921. aastal. Bolsevikud: Liidriks Lenin, kelle kõrval olid mõjukamad poliitikud Grigori Zinovjev (1883- 1936), Lev Kamenev (1883-1936), Aleksandr Bogdanov (1873-1928), Anatoli Lunatsarski (1875-1933) jt. Lenin oli bolsevike kindel liider, erinevalt Martovist mensevike seas. Kindla tugeva juhi vajadu tulenes Lenini arusaamast, et ainult hästi distsiplineeritud ja tugeva liidri juhitud partei suudab revolutsiooni läbi viia. Kevadel 1905 pidasid mensevikud ja bolsevikud eraldi oma kongressi, see muutis VSDTP lõhenemise ametlikuks. Kuid 1905. aasta revolutsiooni areng (Leninile tuli see täiesti ootamatu üllatusena ja bolsevikud Venemaa sündmustest sisuliselt osa ei võtnud) sundis Lenini, Martovi ja mensevikest eemalduma hakkava Trotski taas mõneks ajaks koostööle.
293. Mida mõeldakse ehituskestuse all Tööde tegemiseks ja vaheaegadeks kuluvat aega alates ehituse algushetkest kuni ehitise käikuandmiseni. 294. Tee-ehituskorralduse meetodid (4) Järjestikune, järk-järguline, paralleelne, voolumeetod 295. Järjestikune meetod Ehitatakse järjest ehituse üks kiht valmis ja alles siis alustatakse järgmise kihi ehitustöödega. 296. Paralleelne meetod Kiireim ehitusviis, suur ressursside vajadu. 297. Järkjärguline meetod Ehituse osade kaupa käikuandmise võimalus. 298. Voolumeetod Kulgevad samad tööd haardealadel järjestikuliselt erinevad protsessid samadel haardealadel üksteise järel ning eri haardealadel samaaegselt. 299. Voolumeetodi eelised (4) 1) lühike ehituskestus; 2) vaheaegadeta töö haardealadel; 3) ressursside ühtlane kasutamine; 4) ehituse osade kaupa rakendamine; 300. Ehitusvoolu liigid
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, ...
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused ...
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 ...
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
