Esindajad- LOIVALISED (PINNIPEDIA) Hallhüljes Lepus europaeus Pall Viigerhüljes Pusa hispida Schreb Välimus Täiskasvanud viigri pikkus on 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8 m Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel
Leht1 Koostada OÜ Spinat detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon. Ettevõtte registrikood on 12345678, aadress Viigri 5 Kärdla Hiiumaa, e-post: [email protected] ja juhatuse liige deklaratsiooni koostaja. OÜ Spinat toimusid novembrikuu tasude arvestused ja väljamaksed töötajatele teostati 15. detsemril 2013. a. 1. Siim (isikukood 1234567890) on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 956 eurot, ta on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, samuti esitanud tööandjale avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks. Töötaja ei ole vanaduspensionieas. 2
Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres.Läänemere asurkond moodustab sellest suurest rahvast vaid murdosa ning on ilmselt oma liigikaaslastest igaveseks Skandinaavia poolsaarega eraldatud. Meie merre sattus viiger umbes kümme tuhat aastat tagasi, kui jääliustike kahanedes sai Läänemerest paariks aastatuhandeks Atlandi ookeani osa.Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4 TOITUMINE Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga ruttu priskeks
Läänemeri Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on LõunaLäänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt, ilmast sõltuvate sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest. Jõevesi sisaldab rohkesti toitaineid, näiteks lämmastikku ja fosforit. Läänemere valgalal ehk alal, millelt meri kogub oma vee, elab üle 85 miljoni inimese. Inimtegevus heitveed, põllumajandus, tööstus, transport ja energiatootmine kurnab Läänemerd....
Viigerhüljes Robert kürsa 1 6a Sisukord 1 Sissejuhatus 2VÄLIMUS 3 LEVIK, ELUPAIK 4 TOITUMINE 5 SIGIMINE, ARENG 6 OHUSTATUS JA KAITSE 2 Sissejuhatus 3 VÄLIMUS Viigri pikkus on 120...180 cm, emased kuni 40 kg, isased kuni 100 kg harva kaaluvad NAD rohkem kui 100 kilogrammi. Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. 4 LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja-Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina.Viimasel ajal on viigerhülged Eestis väga haruld...
· 210-330cm · 105-310kg · Toitub enamasti kaladest. Poegib ta jääl või maal. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. Algul on pojad abitud ning ei oska ujuda, ilma vanemateta nad hukkuksid. · Hallhüljest ohustab enamasti reostumine, kuna toiduahela lõpplülina koguneb temasse palju mürkaineid. Söödav rannakarp · Tarvitatakse söögina · Ta poolmed on pealtpoolt mustad või tumesinised, mis eestpoolt teravalt ahenevad. Viigerhüljes · Viigri koon on lühike ja töntsakas. Ta toitub peamiselt kaladest. Poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Poeg on juba paari päeva vanuselt võimeline ujuma. · Ta on looduskaitse all · elab rannavetes · 1-1,8m · kuni 100 kg · Haruldased Räim · pikkus alla 20cm · Koeb 1-15 meetri sügavusel. · Räim on Läänemere tähtsaim püügikala.
Ohualtid loomad Punane nimestik ehk punane nimistu (inglise keeles Red List), trükitud kujul ka punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Ülemaailmselt ohustatud liikide andmebaasi haldab Maailma Looduskaitseliit (IUCN) põhjaliku loeteluna maailma taime-, looma- ja seeneliikide (sh mõnede liigisiseste taksonite) globaalsest kaitseseisundist. Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta. Esimene Eesti Punane Raamat sai valmis 1979 ja oli ametlikuks kasutamiseks mõeldud andmebaas (neljas eksemplaris koostatud lahtistele värvilistele lehtedele kirjutatud andmestik). Sellest anti 1982 välja illustreeritud raamat. Tahaksin kirjeldada ko...
Viigerhüljes ja hüljeste elu ohustavad tegurid: Viigerhüljest võib leida maakera põhjapoolkera kõikides meredes ja üsna arvukalt. Kaudsed hinnangud lubavad oletada umbes kahte ja poolt miljonit isendit. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Viigrid on maailma väikseimad hülged, kehakaalult inimesega võrreldavad. Teiste hülgeliikide täiskasvanud isendid kaaluvad mitusada kilo kuni mitu tonni. Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Ka pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Varasemas ajaloos, kui viigreid elas maailmas kümneid kordi rohkem kui praegu, on toiduotsingul kaladele järgnenud hüljete 12
Referaat Läänemeri, ohud ja võimalused 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Veereziim 3. Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Läänemeri, ohud ja võimalused referaat Juhendas:E.Külaots Koostas:Kristina Konsina Pärnu 2012 Sisukord 2. Sissejuhatus 3.Veereziim 3.Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kit...
Vagu Vao Vagur -a Vaha Vahe -da Vaher Vahtra Vahr -u � LE �v�ru� Vai -a Vaige III v. Valas -e � �vaal� Vald Valla Valev -a Valge Vandemeel -e Vanne Vande Vapper Vapra Vares -e Vari Varju Varjelemb -e Varmas Varma III v. Vasar -a Vask Vase Velbas Velpa III v. � L�E �kaval�, �kelm� Veli Velje Vello Vend Venna Verev -a Vesse Videv -a Vihatsu Vihavald -valla Viher -a � �roheline�, �lopsakas� Vihk Vihu Vihur -i Viidik -a Viiger Viigri Viires Viire III v. � lind Chlidonias Viirg Viiru Viis -i Viit Viida Vili Vilja Vililemb -e Vilimeel -e Vilip�ev -a Vilit�iv -u Vilivald -valla Virb Virva � �noor, roheline oks� Virge III v. Virmaline Virmalise Virve Viu Voog Voo Voor -e V�im -u V�rk V�rgu V�ro � LE �metsa-�, �variku-� V�tteli V�gi V�e V�in V�ina V�its -a v. -e V�le -da V�lk V�lgu V�rat -i V�rb V�rvu V�rvo V�strik -u
otsustades võis kuuluda Kunda kultuuri inimestele. Hülgepüük Keskmise kiviaja algupoolel hangiti toitu peamiselt sisemaalt ja seda ka siis, kui elati mereäärsetel aladel. Harva kütiti ka hülgeid, kuid hiljem kujunes välja spetsialiseerinud 7 hülgepüük, kus vähemalt mingil osal aastast elatati end mereimetajate lihast. Eesti aladelt on leitud viigri luid. Nad on kuni pooleteise meetri pikkused ja 50-60 kg raskused arktilised mereimetajad, kes rändasid massiliselt rannaäärsetesse vetesse jääpankadele poegima. Arvata on, et neid kütiti sel ajal, mil nii hülgepojad kui ka nende emad olid suhteliselt kergeks saagiks. Hülgeid ilmselt kütiti mitmel erineval viisil. Üheks küttimisviisiks oli harpuunidega, mis olid valmistatud suurte loomade luudest. Põlluharimine
Mustud olid küll kõige väiksemad ja neid oli kõige raskem püüda, kuid neid esines kõige arvukamalt. Tunduvalt vähem levinud liik oli hallhüljes (Halichoerus grüpus), rahvapäraselt suurhall. Läänemere hüljestest on ta kõige suurem, sageli kohati kuni 2 meetripikkusi isendeid. Käesolevaks sajandiks kadus meie vetest randal (Phoca vitulina), rahvapäraselt natid. Kohati oli see liik oli ammustel aegadel Eesti rannikul arvukas ja rohkesti kütitav. Suuruselt on ta viigri ja hallhülge vahepealne.4 4 ERM . (2010). Eesti Rahva Muuseum [WWW]. http://www.erm.ee/?node=232 (18.10.2010) 17 4. Hülgete jälgimisvõimalused tänapäeva tehnikaga. Sageli on jäljed ainuke vahend õppida tundma varjulise eluviisiga, haruldaste ja kaitset vajavate elukate arvukust, levikut ja käitumist. Nii on jäljelugemine endiselt ellujäämiskunsti oluline osa,
Ilmselt olid neis asulates peatunud hooajalised hülgekütid. Saaremaal on Kriiska kaevanud Võhma asulakohta. Eesti saarte mesoliitikumile on üldiselt iseloomulik, et tööriistade valmistamiseks kasutati kohalikke kivimeid: kvartsi, madalakvaliteedilist tulekivi, kvartsporfüüri. Eesti ranniku ja saarte asustamise küsimustega ongi tegelenud peamiselt Aivar Kriiska. Tema uurimused on osutanud, et väikesaartel käidi vaid hooajaliselt, kevadtalvel: see oli viigri ja hallhülge parim püügiaeg. Kõigepealt asustati Saaremaa, sealt liiguti edasi Kõppu (40 km) ja Ruhnusse (50 km). Saaremaa oli tol ajal praegusest palju väiksem, Kõpu ja Ruhnu aga väikesaared üsna kaugel meres. 8 ÜLEMINEK NEOLIITIKUMI. MUUTUSED ELULAADIS NEOLIITIKUM 50001800 ema Neoliitikumi alguse kriteeriumid Nö traditsioonilisteks kriteeriumideks üleminekul neoliitikumi on põllumajanduse algete ilmumine
Kunda kultuur levib väga laialdasel alal, sellele on iseloomulikud sarvest ja luust tööriistad. Domineerinud on ahingud ja harpuunid. Ahinguga(peenem) püüad kala ja harpuuniga veeloomi. Sarvest on õõnestatud isegi kirvepäid. Kunda kultuur on paljudest lõunapolsetest kultuuridest ette jõudnud kivi lihvimise poolest. Kunda ja Pulli asulas on kõige tähtsamad loomad olnud koprad ja põdrad. Sindi-Lodja asulates on kõige rohkem olnud (35%) viigri (hüljes) ja (35%) metssea luid. Varem metssiga ei olnud. Hülgepüük -> käidi merel, paadid? Minnakse järjest kaugemale ka, 5800 eKr jõuti Saaremaale. Kõige varasemad peatuspaigad on leitud Saaremaalt, Hiiumaalt ja Ruhnust. Mõne aja möödudes jäädi sinna ka paigale, alguses lihtsalt sõideti läbi. Kunda kult, kalmistu on Põhja-Lätis, see paikneb omal ajal eksisteerunud järvesaarel. Usundi ja kunstialaseid leide on muidu vähe. Üks palju tähelepanu saanud ese on
väga raske vabaneda. Neil on tendents kehasse koguneda. Mitmed tuntud keskkonnamürgid, nagu DDT, PCB, kloordioksiinid, metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Need kogunevad organitesse ja rasvastesse kehavedelikesse, nagu aju või emapiim. Naise piim sisaldab 34% rasva, emahülge oma umbes 30%. Hülged on loomad, keda keskkonnamürgid on tabanud eriti rängalt. Läänemere hallhülge ja viigri populatsioonid on keskkonnamürkide tõttu oluliselt vähenenud. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime on väga madalad. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandil. Oletame, et rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid, kui ise kaalub. Toitu kasutab ta energia saamiseks ja oma keha ehitamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
