Delfiinid (1)

HAAPSALU WIEDEMANNI GÜMNAASIUM
11.a klass
...
DELFIINID
Referaat
Juhendaja : ...
Haapsalu 2008
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS…………………………………………..….. 3
MÕNED ÜLDISED FAKTID…………………………....……4
SUGUKOND : DELFIINLASED………………………..…….5
ELUPAIK…………………………………………………..…...5
INIMESTE UURINGUD……………………………….……...6
KAJALOKATSIOON………………………………………….6
DELFIINID JA INIMESED.......................................................7
VARJEVÄRVUS……………………………………….……….7
JÕEDELFIIN……………………………………….…………...8
DELFIINID DELFINAARIUMIS…………………….……......8
PILDID……………………………………………………...……9
KASUTATUD ALLIKAD……………………………………….10
3
SISEJUHATUS
Ma valisin just seda teema, selle pärast mulle väga meeldivad loomad. Ja praegu ma tahan rääkida natukene delfiinidest.
Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda.
Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised , ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlaste sugukond on vaalaliste seltsi kõige arukam – sellesse kuulub 50 liiki.
Bagu vaaladki pole delfiinid kalad , vaid imetajad . Nad liiguvad parvedes ja orinteeruvad nagu nahkhiired , saates pidevalt välja ultrahelisignaale, mis peegelduvad tagasi ettejuhtunud takistustelt.
4
MÕNED ÜLDISED FAKTID
Nimetus: delfiinid, afaliinid, pringlid
Teaduslik nimi: Delphinius delphis
Sugukond: Delphinidae
Selts: Cetacea
Kehapikkus : 1,1-10m ja enam (isane mõõkdelfiin)
Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel kuni 8000 kg ja enam [isane mõõkdelfiin])
Levik: kõik ookeanid ja meered, merelahed, mõned suured jõed
Elupaik: merine keskkond ja ka mageveekogud (rannikuveed, merelahked, suured jõed)
Toit: kalad , kalmaarid , teised peajalgsed , vähilaadsed
Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad
Tiinus: 10-12, mõõkdelfiinid 16 kuud
Poegi tiinuse kohta: 1, väga harva 2
Vastsündinu kaal: 6 - 120 kg
Eluiga: 6 – 40 aastat
Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilsete populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval.
5
SUGUKOND: DELFIINLASED
Delfiinlased on üsna väiksed (1 – 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim , mis asetseb keha keskpaiga lähedalt. Sabauime tageserv on sügava sälguga. Kiirul paikneva hingamisava hoburauakujulise pilu otsad on pööratud ettepoole. Kurgualusel pole vagusid. Hambad tavaliselt rohkearvulised, ülemised alumistega vaheliti . Kolju asümmeetriline.
ELUPAIK
Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kuulutades selleks minimalselt energiat ide aalselt voolujoonelise kuju ja naha eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude taket liikuvate loomade ümber
6
INIMESTE UURINGUD
Viimastel aatakümnetel on delfiine põhjalikult uuritud ja tehtud olulisi avastusi. Nendel loomadel on kõrgel tarenenud närvisüsteem. Mõned delfiiniliigid harjuvad hõlpsasti vangipõlvega, ilmutades hämmastavaid võimeid individuaalseks ja grupidressuuriks. Nad õpivad kiiresti selgeks tsirkusetrikud, võivad käskluste peale täita mitmesuguseid ülesandeid. Nad võivad leida ja tuua teatud värvid asju ja suudavad meelde jätta juhuslikke arvudejadasid. Paljud uurijad on veendunud, et delfiinid on sama arukad kui šimpansid. Delfiinid valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võttes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis. Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu, orienteeruvad vee all. Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses. Signaalid peegelduvad kaladelt tagasi ja jõuavad kajanana delfiini sisekõrva. Kaja järgi leiabki delfiin kalu üles.
KAJALOKATSIOON
Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi. Hiljutised uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel shoki, seega saab delfiin nad hõlpsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas rasvaga täidetud õõnsus, mis suurendab nende kajalokasitsioonisüsteemi tõhusust. See fokuseerib ninakäikudes sündivaid helisignaale ning saadab need välja lühikestest kuivadest plõksudest koosneva ,,helikiirena’’. Signaalid peegelduvad teele sattunud takistustelt ning naasevad alalõualuu kaudu sisekõrva. Tagasisaabunud helisid töödeldes analüüsib aju, kus täpselt asub saak või mõni takistus.
7
DELFIINID JA INIMESED
Delfiinid on elupäästjad. Meremehed on näinud delfiine ujujaid päästmas ja hädalisi pinnale tõstmas, kus need saavad hingata . See võib näidata heateona; on aga tegelikult loomulikult instinkt . Emadelfiin kergitab vastsündinud poja õhu kätta tema esimeseks hingetõmbeks; ka haavatud delfiini hoiavad kaaslased pinnal. Samuti vallandab näidas olev inimene delfiini sellise käitumise.
Delfiinid ujuvad tihedas rivis ja väga kiiresti.oma teravate tegevate ja hammastega oskavad nad grupiti isegi suuri näljaseid haisid eemale tõrjuda. Hullemaks ohuks on delfinidele kahjuks kalavõrgud, sest võrku kinni jäänud delfiin ei saa pinnale hingama tõusta ja upub.
Delfiinid on väga sõbralikud. Delfinaariumis teevad nad tsirkuse trikid, mängivad inimestega. Mänguhimulised delfiinid otsivad isegi looduses endale inimesest mängusõpru.
Mina ise olen käinud dilfinaariumis ja näinud delfiinide trikud. See oli väga põnev ja jäi meelde. Delfiinid hüppasid vees; nad olid ilusad ja läikivad.
VARJEVÄRVUS
Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Säärane varjevärvus peidab delfiine potentsiaalse saagi silmade eest ning päästab neid haide ja mõõkvaalade hambust. Ja veel: ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma.
JÕEDELFIIN
Jangutse jõega ühenduses olevas Dongtinghu jäärves elav järvevaal meenutab väga delfiini, ent kuulub siiski teise, järvevaalaliste sugukonda. Ta elab väga sogases vees ja on peaaegu pime, kuid leiab kalu kajalokatsiooni abil väga hästi üles.
8
DELFIINID DELFINAARIUMIS
9
PILDID
10
KASUTATUD ALLIKAD
http://www.hot.ee/sebra15/delfiinid.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Delfiinid
http://images.google.ru/images?hl=ru&q=%D0%B4%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D1%84%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D1%80%D0%B8%D0%B9&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=w i
http://images.google.ru/images?um=1&hl=ru&lr=&newwindow=1&q=%D0%B4%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D1%84%D0%B8%D0%BD%D1%8B
+ Entsüklopeedia