Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine (0)

Delfiinid , nende kehaehitus ja toitumine
Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Delfiinidel on voolujooneline , torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad.
Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Selline varjevärvus peidab delfiine nende saagi silmade eest ning päästab neid haide ja mõõkvaalade hambust. Ja veel: ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma.
Delfiinidele meeldib olla soojas vees nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi. Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma , et sooja saada. Vees, kus on üle 30. kraadi, on nende jaoks palav.
Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab neid edasi. Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,, otsmik ’’.
Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare, keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Kiirelt liikuvaid saakloomi aitab neil jahtida looduslik kajalood – delfiinid saadavad välja helisignaale, mis peegelduvad tagasi teele jäänud kalaparvelt. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad, kalaparve ühiselt sisse. Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab toidu kätte kergema vaevaga.
‘
Liikumine ja suhtlemine
Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad delfiinid hingata . Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel.
Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas on kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi.
Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi. Hiljutised uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel šoki, seega saab delfiin nad lihtsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas rasvaga täidetud õõnsus, mis suurendab nende kajalokasitsiooni- süsteemi tõhusust. See koondub ninakäikudes sündivaid helisignaale ning saadab need välja lühikestest kuivadest plõksudest koosneva ,,helikiirena’’. Signaalid peegelduvad teele sattunud takistustelt ning tulevad tagasi alalõualuu kaudu sisekõrva. Tagasi saabunud helisid töödeldes analüüsib aju, kus täpselt asub saak või mõni takistus.
Paljunemine,elukoht ja eluviis
Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda hingata. Imetatakse aga vee all. Piimas, mida pojad joovad, on väga palju rasva ja valku ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks.
Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda. Delfiin elab kuni 30-aastaseks.
Delfiinid ja inimesed
Igal aastal hukkub tuhandeid delfiine kalurite võrkudes. Aegajalt juhtuvad terved delfiinide parved randadele. Väga harva õnnestub neid päästa. Arvatakse, et randumine on delfiini kajaloodi vigastuse tagajärg, mille põhjustajaks olla laeva radar . Delfiinil tekivad vigastuse tõttu orienteerumisraskused ning ta satub kaldale. Ta kutsub abi ning kaldale satuvad seetõtu ka teised, talle appi tulnud delfiinid.
Inimestesse suhtuvad delfiinid suhteliselt rahulikult . Kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama. Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsed. Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav.