PRINGEL - uurimustöö (0)

PRINGEL

/ladina keeles Phocoena phocoena/
STEN-MARTIN MAU
Märjamaa Gümnaasium Va klass
2011

SISUKORD

PRINGEL 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
VÄLIMUS 4
PALJUNEMINE 5
TOITUMINE 5
ELUVIIS 5
KOKKUVÕTE 6
KASUTATUD KIRJANDUS 7

SISSEJUHATUS

Pringel (Phocoena phocoena) on üks maailma väiksemaid hammasvaalalisi, kes on põhjapoolkera meredes laialt levinud.
Maailmas võib kohata vähemalt nelja pringlite alaliiki. Nende peamine eluala on põhjapoolkeral Atlandi ookeanis ja Vaikses ookeanis. Peale selle elavad omaette pringlipopulatsioonid Mustal merel ja Tšiili rannikuvete lõunaosas. Põhja-Atlandil ja Põhjameres elab hinnanguliselt 350 000 pringlit. Seevastu Läänemeres, seespool Taani väinasid, Saksamaa ja Poola rannikute lähistel, elab umbkaudu 600 pringlit. Rootsi rannikualadel võib pringleid reeglina kohata Gotlandist lõunapool. Läänemere pringlid on muutunud teatud määral geneetiliselt erinevateks võrreldes Põhjameres elutsevate pringlitega, ehkki pringlid rändavad vahel Taani väinade kaudu Põhjamerre ja tagasi Läänemerre
Eestis elavad nad põhiliselt Saaremaa lääne- ja kirdeosa rannikuvetes.

VÄLIMUS

Pringel on kujult väike ja ümar. Tema pea on ümar ja ilma laubata ning ujuva pringli pead ei ole veepinnast ülalpool näha. Sabauim hoiab horisontaalselt nagu teistelgi vaalalistel. Kui pringel ujub, ei ole tema saba veepinnast ülalpool näha.
Pringli tunneb kõige paremini ära madala, kolmnurgakujulise seljauime järgi, mis aegajalt tuleb merest nähtavale pringli aeglasema pinnaujumise ajal.
Pringli hingamisel ei ole veepinnast ülalpool näha veejuga, kuid lähedal olles võib hingamist kuulda.
Täiskasvanud pringel on keskmiselt 1,55 meetrit pikk (1,4–2 m) ning kaalub ligikaudu 50 kilogrammi (45–65 kg). Emased isendid on enamasti isastest suuremad.

PALJUNEMINE

Suguküpseks saab pringel 3-4-aastaselt ning poegib igal aastal. Paaritumisele eelneb pikk “kurameerimine”, mille ajal ujutakse kõrvuti ja hellitatakse teineteist. Pojad sünnivad 10-11 nädalat peale paaritumist. Imetamise ajal lesivad emaloom ja ta poeg kõrvuti veepinnal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis

TOITUMINE

Pringlid toituvad peamiselt väikestest kaladest, eriti heeringatest, kiludest ja moivadest, vähem ka limustest. Läänemeres sööb pringel peamiselt räime, kuid toiduks on talle ka on kilu, tursk , angerjas ja lest . Ööpäeva jooksul sööb pringel 3–6 kilo kala. Näiteks noored pringlid peavad kalu ellujäämiseks sööma 7–8 % oma kehakaalust päevas
Nad sukelduvad kuni kuueks minutiks tavaliselt 20–60 meetri sügavusele, jälitades saaki, mille asukoha teevad kindlaks ultrahelisignaalide abil.

ELUVIIS

Pringel elab külmades meredes nii ida- kui läänepoolkeral. Teda võib kohata nendes merepiirkondades, kus keskmine temperatuur on alla 15°C. Pringel tunneb end koduselt kaldalähedastes ning madalates merepiirkondades.
Ta elab kas üksi või väikestes, 2–10 isendist koosnevais rühmades. Samas võivad nad rännakuteks või headesse toitumispiirkondadesse sattudes koguneda vahel isegi mõnesajalisteks parvedeks. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast. Pringel võib elada isegi 20 aastat, kuid viimastel aastatel on nende keskmine eluiga Läänemeres langenud umbes kümne aastani. Pringlid on suhteliselt arad loomad ning hoiduvad paatidest eemale. Seetõttu on teda raske vaadelda.

KOKKUVÕTE

Läänemeres on Pringlid väga haruldased ja neid on meres raske märgata. Pringleid kohtame Eestis valdavalt eksikülalistena. Põhja ja Läänemeres on nende kaitseks sõlmitud väikeste vaalaliste kaitse lepe. Eesti selle leppega veel liitunud ei ole.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/mereliikide-kaitse/pringlid
http://www.itameriportaali.fi/et/tietoa/pyoriainen/et_EE/pyoriaistietoa/
http://www.itameriportaali.fi/et/tietoa/pyoriainen/tunnistus/et_EE/tunnistus/
http://www.sea.ee/huvitavat/imetajad/
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vaalad_kristelleola.ht m